Eesti uudised

VAKTSINEERIDA VÕI MITTE? | Terviseamet: teavitustööd tehakse vastavalt võimalustele (1)

Silja Ratt, 28. märts 2018, 16:16
VaktsineerimineFoto: Pixabay.com
Terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova usub, et vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine ei ole kõige parem mõte. Küll aga peab Filippova oluliseks selgitustööd, mida tehakse tema sõnul vastavalt võimalustele.

Tänane Eesti Ekspressi artikkel jahmatas statistikaga, mille järgi ei pea suur osa Tallinna perearstikeskustest kinni WHO (maailma terviseorganisatsiooni) soovitusest vaktsineerida vähemalt 95% lastest. Arstil pole õigust last vaktsineerida, kui vanem vastu on. Vaktsineerimisvastaste hulk ongi tõusuteel ning mitmel pool Euroopas on tagasi haigused (nt leetrid), mis vahepeal tänu vaktsineerimisele juba kadunud olid.

Samal teemal

Filippova nendib Õhtulehele, et vaktsineerima on hakatud vähem nii Eesti kui ka mujal Euroopas ja kogu maailmas.

"Eesti on avatud riik ja nii on ka meil pisitasa kasvanud nende lastevanemate osa, kes kas lükkavad vaktsineerimisi edasi või loobuvad sootuks. Vaatamata sellele, et hõlmatus vaktsineerimisega on Eestis viimastel aastatel pisitasa langenud, on see veel endiselt kõrgel tasemel ja tänu sellele on Eestis jätkuvalt rahulik epidemioloogiline olukord," kinnitab peaspetsialist, et praegu olukord veel kriitiline ei ole.

Kuid nendes riikides, kus hõlmatus immuniseerimisega on langenud madalamale tasemele või on olemas ühes piirkonnas elavaid vaktsineerimata inimeste rühmi, esineb vaktsiinvälditavate nakkushaiguste puhanguid. Näiteks ajavahemikul 1.01.2017 kuni 5.02.2018 registreeriti EU/EEA (EU- Euroopa liit, EEA- Euroopa majanduspiirkond S. R.) riikides 37 leetrite surmajuhtu: Rumeenias (26), Itaalias (4), Kreekas (2), Bulgaarias (1), Saksamaal (1), Portugalis (1), Prantsusmaal (1) ja Hispaanias (1). ECDC andmetel registreeriti 2018. aasta jaanuaris EU/EEA riikides 1073 leetrite haigusjuhtu. Kreekas ja Prantsusmaal on täheldatud kõige suurem haigestumise tõus. 

Selgitustööd tehakse vastavalt võimalustele

Filippova kinnitab, et vaktsineerimisteemaline selgitustöö on olnud pidev vastavalt võimalustele ja võimekustele.

"Nii näiteks on loodud tõenduspõhine infokanal vaktsineerimise teema kohta, vaktsineeri.ee veebileht. Oleme aidanud tervishoiutöötajaid vaktsineerimise teemalisel kommunikatsiooni parandamisel lastevanematega, koostanud infomaterjale tervishoiutöötajatele, lastevanematele, avaldanud ülevaateid nakkushaiguste olukordadest. Sotsiaalministeeriumil on olnud koostöölepe Tartu ülikooli tudengitega, kes on viinud läbi vaktsineerimisteemalisi koolitusi perekoolides, Terviseamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga on korraldanud koolitusi ja infopäevi tervishoiutöötajatele ja nii edasi," loetleb peaspetsialist.

Selle poolaasta tähelepanu on Filippova sõnutsi keskendunud ennekõike HPV-vaktsineerimisele kui riikliku immuniseerimiskava värskemaile võimalusele. Plaanis on uuendada vaktsineeri.ee leht, uuendada vaktsineerimisteemaline äpp ja võtta see kasutusele.

Enamikus riikides on vaktsineerimine vabatahtlik

"Enamikus maailma riikides on vaktsineerimine vabatahtlik, seda ka kõige eeskujulikuma vaktsineerimise hõlmatusega riikides (nt Soome)," täpsustab Filippova.

Parim võimalus kohustusliku vaktsineerimise mõju hindamiseks on naise sõnul populatsioonide pikaajaline jälgimine. Näiteks kaotati 2008. aastal Veneto maakonnas Itaalias kõik kohustuslikud vaktsineerimised. Uuring, mis viidi läbi 2010. aastal ning milles hinnati 2008. aastal sündinud laste hõlmatust vaktsineerimisega nende vaktsiinide osas, mis olid varasemalt kohustuslikud näitas, et hõlmatus oli kergelt langenud. Seejuures oli hõlmatus üle 95% ning seega vastas immuniseerimiskava eesmärkidele. Sarnaste kogemuste pikaajaline jälgimine võib anda väärtuslikku informatsiooni kohustusliku vaktsineerimise kohta.

Riigid, mille immuniseerimiskavas on nii kohustuslikud kui vabatahtlikud vaktsineerimised, on Filippova kinnitusel saavutanud vabatahtlike vaktsineerimistega väga kõrge hõlmatuse (läkaköha, leetrite ning B-hepatiidi vastased vaktsineerimised).

"Nende riikide näitel näeme, et kõrge hõlmatuse saavutamine ei tulene pelgalt vaktsineerimiskohustusest. Mitmed muud faktorid, näiteks vaktsiinide kättesaadavus, kombineeritud vaktsiinide kasutamine ja avalikkuse teadlikkuse suurendamine mängivad kõrge vaktsineerimisega hõlmatuse saavutamisel väga olulist rolli. Kohustuslik vaktsineerimine ei taga alati soovitud tulemust ning see võib anda soovitule hoopis vastupidise tulemuse," avaldab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee