Eesti uudised

Pimesoolepõletikus last taheti psühhiaatri juurde saata 

Eesti Päevaleht, 28. märts 2018 09:04
Foto: Vida Press
Lugu muudetud 21. septembril 2018. aastal vastavalt Õhtulehele saabunud avaldusele ja pressinõukogu otsusele. Lisatud ka pressinõukogu otsus.

Mullu novembri esimestel päevadel hakkas Tallinna eliitkooli 4. klassi kümneaastasel õpilasel pärast kehalise kasvatuse tundi halb ja klassivend oli jooksnud klassijuhatajalt abi otsima, too oli kohale tulnud ja viinud lapse arstikabinetti, kus aga sel päeval kedagi ei olnud.

Koolipsühholoogi  juurde sattunud laps pidi täitma ankeedi, milles küsiti erinevaid küsimusi enesetunde kohta. Psühholoog kutsus ema kooli ning teatas, et lapse vaimse tervisega on lood väga halvasti ja ta tuleb kiiremas korras psühhiaatri juurde saata. 

Hiljem selgus, et lapsel oli pimesoolepõletik, kuid sellest hoolimata oli psühholoog kaevanud lapse vanemate peale lastekaitsele.

Lastekaitse probleeme ei tuvastanud ja soovitab, et enne nende poole pöördumist tuleks asjaolud ikka juba koolis selgeks teha.

Samal teemal

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.

Pressinõukogu tegi Päevalehe artikli kohta tauniva otsuse

Tallinn, 18. september 2018. Pressinõukogu arutas kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 28. märtsil ilmunud artikli „Koolipsühholoog tahtis pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse psühhiaatri juurde saata“ peale ja otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava.

Artikkel räägib konfliktist koolipsühholoogi ja lapsevanemate vahel, sest psühholoog tahtis lapse suunata vastu vanemate tahtmist psühhiaatri juurde ning esitas kaebuse lastekaitsele. 

Kaebaja kaebas Pressinõukogule, et artikkel moonutab tegelikkust ja on ühepoolne. Samuti ei ole ta rahul, et loos on luba küsimata avaldatud tema nimi ja foto. Kaebaja lisas, et artikli juures ilmus teda solvavaid kommentaare ja artikli mõjul avaldati talle sotsiaalmeedias negatiivset hinnangut. Kaebaja ei ole ka rahul, et ei saanud artikliga enne ilmumist tutvuda. 

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artikkel käsitles kaebaja tegevust koolipsühholoogina ja seega oli tema nime ja foto avaldamine põhjendatud. Leht selgitas, et artikli sisu ei ole moonutatud ega eksitav. Samuti sai kaebaja võimaluse vastata konkreetsetele küsimustele ja juhtunut kommenteerida, sest loo oli juba avalikustanud lapsevanem. 

Pressinõukogu tutvus põhjalikult nii kaebaja kui ka Eesti Päevalehe ja Delfi poolt esitatud erinevate materjalidega, sealhulgas e-kirjavahetuste ja ametlike dokumentidega. Neid analüüsides otsustas Pressinõukogu, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri "Koolipsühholoog tahtis pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse saata psühhiaatri juurde" selgelt eksitav. Selle pealkirjaga jäetakse psühholoogist mulje kui oma erialal ebakompetentsena tegutsenud inimesest. Lisaks märgib Pressinõukogu, et artiklis on eksitud kuupäevades, mida tunnistas ka toimetus oma vastuses. 

Samuti rikkusid Eesti Päevaleht ja Delfi ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda infot teada. Pressinõukogu hinnangul ei olnud avalikkuse seisukohast antud juhul oluline teada saada koolipsühholoogi nime. Pressinõukogu leiab, et antud loo oleks võinud avaldada ka kaebajat nimeliselt välja hõikamata. Kaebajat on kujutatud kui oma erialal ebakompetentset töötajat ning selles kontekstis nime ja foto avaldamine tekitab Pressinõukogu hinnangul kaebajale täiendavaid ja põhjendamata kannatusi. 

Kolmandaks tuvastas Pressinõukogu, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.9., mis näeb ette, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. 

Pressinõukogu leiab, et kõiki asjaolusid arvestades ei olnud kaebaja tuvastamine nime ja fotoga antud juhul põhjendatud. Kuigi kaebajat süüdistavad osapooled jäeti anonüümseks, muudab koolipsühholoogi nime avalikustamine Eesti Päevalehe ja Delfi lugejatele ka juhtunus osalenud lapse isiku tuvastatavaks. Seda oleks Eesti Päevaleht ja Delfi pidanud materjali avaldamisel kindlasti vältima.

Samal teemal

28.02.2018
OHTLIK: vaktsineerimata laste arv üha kasvab, sest osa perearste aitab sellest kõrvale hiilida
21.02.2018
Kitsikuses elavad pered saavad tuge laste tervise eest hoolitsemisel
04.02.2018
Psühhoterapeut emadele: beebi kõrvalt tööle minemine kahjustab lapse vaimset tervist
24.00.2018
PÄÄSTA LAPS: 10 ebatervislikku harjumust, mis viitavad, et su last võib oodata ülekaal