Igor GräzinFoto: Robin Roots
Denes Kattago 27. märts 2018 15:23
Aastast-aastasse on enne lihavõttepühi Eestis päevakorras sama küsimus – kas Eesti võiks ülejäänud Euroopa Liidu eeskujul ülestõusmise teist püha tähistama hakata ja selle riigipühaks kuulutada? Igor Gräzin pigem ei toeta lisa vaba päeva andmist, sest riik ei peaks Jeesuse ettekäändel eramajanduslikesse suhetesse sekkuma.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja jurist Igor Gräzin ütleb Õhtulehele antud kommentaaris, et päeva vabaks andmise ja suure reedele eelneva tööpäeva lühendamise idee aluseks on kaks asjaolu.

„Esiteks – Eesti Vabariigis pole riik ja kirik lahutatud, nagu sageli ekslikult arvatakse ja – teiseks – Euroopa Liidu moodustamise aluseks oli kristlik traditsioon, ilma milleta Robert Schuman, EL asutaja-isa pidas mistahes Euroopa ühendust võimatuks,“ selgitab ta.

Samas on Gräzini sõnul aga ka kaks vastuargumenti. „Alustame sellest, et teine ülestõusmispüha ei tähenda piibliloos mitte midagi. Kõik, mis õnnistuslooliselt juhtuma pidi, viimasena Jeesuse ilmutus ülestõusnuna, oli ära juhtunud. Tõsi, ülestõusmisnädal kestab kauem ja ülestõusmisaeg lausa maikuuni, aga töö mittetegemine nii pikalt ei ole mõeldav,“ arvab Gräzin.

Juristi sõnul ei oleks see usupüha, vaid piibli ettekäändel päev, kus töötegemine on keelatud, sest tavalisi vabu päevi reguleerivad pooled omavahel ise ja probleemideest pole kuulda olnud. „Seega on teine aspekt see, kui sügavale eramajanduslikesse suhetesse võib riik veel sekkuda, kusjuures silmakirjalikult Jeesusele vihjates? Äärmuseni minnes: töötegemise võiks üldse ära lõpetada ja siis lõpeb ka söömise mure iseenesest,“ sõnab ta.

„Alustada tuleks teisest otsast: tavalisest korrapärasest kirikuskäimisest või vähemalt kristlike tõdede austamisest ja siis kunagi palju hiljem on mõtet rääkida kirikupühade lisamisest riiklikusse kalendrisse,“ arvab Gräzin.