Ahistamise vastu võitlemine on muutunud sõjaks kõikjal ja kõigi vahenditega. Olgu siis kodus, tööl või puhkehetkel.

Ometi on ahistamise midagi, mille eest saavad naised end kaitsta. On ju olemas enesekaitsevahendeid, ja neid on õpetatud ohu korral kasutama. Loomadki annavad märku, kui ei soovi liigikaaslase lähenemiskatsetele vastata. Millegipärast ei võitle keegi näiteks lehmade ahistamise vastu. Pull võib küll lehmale läheneda, kuid kui too pole selleks valmis, siis ei tehta talle liiga.

Kuid kas naised siis ei ahista mehi? Muidugi nad teevad seda, meelitavad nagu sireenid, kes merelainetel kannelt tinistades meremehi hullutavad. Miks siis mehed ei hakka nendega võitlema? Kardan, et mitte laiskusest, vaid austusest naiste, oma tulevaste laste emade vastu.

Siis oleksin mina üks esimesi, kes kauges nooruses meeste ahistamise eest nahapeale saaks. Kas arvate, et minu nooruses seda ei tehtudki? Tehti küll, ja kuidas veel, iga neiu ja naine sai sellega hakkama, vajadusel võeti ka kavalamad sõbrannad appi.

Näiteks lugesin pargipingil raamatut. Aasta oli 1961. Ja siis istus minu kõrvale noormees, kes hakkas vaikselt ennast minu poole nihutama. Ja siis tundis juba huvi, mida ma loen, ja kas ikka on huvitav, ning miks ma temaga vestelda ei taha. Panin raamatu kinni ja küsisin, millest me võiksime rääkida. Sain vastuseks, et kas või sellest, et võiksime jalutama minna. Ilm on ju ilus ja suvine päike mõnusalt soe. Ja üleüldse, äkki saaks omavahel tuttavaks. Kuulasin teda ja küsisin, kuhu me siis sellel ilusal suvisel päeval jalutaksime. Tema arvas, et küllap leidub kuskil varjulisi kohti.

Aimasin ohtu ja küsisin otse, ega ta mingit haigust põe, sest tulin äsja haiglast tripperiravilt ega sooviks endale tervet „lillekimpu” soetada. Noormees, kes oli ennast mulle just kaela määrinud, põrkus nagu pall eemale, vaatas veel kord mulle otsa, ja nähes, et ootan vastust, tõusis pingilt ja läks kiiresti eemale. Nii palju siis sellest, kuidas ma noormeest ahistasin.

Jaga artiklit

35 kommentaari

M
meditsiinihuviline  /   08:37, 10. apr 2018
Sõnakasutus võitlemine - unusta see sõma ja kõik hakabki muutuma. Miks näitlejad peale tuhandekordset sõnakasutusi hakkavad elus muutuma. Muuda sõnakasutust ja proovi aru saada , miks seda sõna peale surutakse ja lahendusi pole kuskil.? Võitlusesse on meid lükatud ja võitlemegi. Aga psüholoogid saavad käsi rõõmust hõõruda ja sõber suur tablett, mis aitab rahustada ( neid saavad siis vanemad ,kannatajad ja rõõmuenergiat tunnevad ahistajad , nende serotomiini tase laes)
G
gg  /   08:43, 9. apr 2018
millest siis see kohutav ahistamine. Naised on ise selle liikumise algatanud oma käitumisega, kogu ahvatlemine,suhtlemine piiri peal, naised lubavad kõike , näitavad kõike, et keeldudes ülbitseda ja jalge alla tallata. Peale on kasvanud põlvkond mehi, kes ei oska selles segaduses ja sõjas märgata piiri, mis tõuseb äkki julmalt nagu müür ta ette. Ilus, ilus, ja äkki kole...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis