Eesti uudised

Lisatud ka droonifotod!

GALERII JA DROONIVIDEO | LANGETAME PEA: märtsiküüditamise ohvreid mälestati aastapäeval üle kogu Eesti (55)

Ohtuleht.ee | Video: Alar Truu, 25. märts 2018, 19:41
 Alar Truu
25. märtsil 1949 toimunud küüditamine oli suurimad Eesti ajaloos. Saadud šokk püsib rahval meeles siiani. Pühapäeva õhtul süüdati üle Eesti küünlad mälestamaks märtsiküüditamise ohvreid.

Droonipildid märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks pandud küünaldest Vabaduse väljakul  Alar Truu

Kell 17 toimus mälestustseremoonia Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil. Kell 18 süüdati küünlad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Mälestusüritusi toimus üle kogu Eesti.

 Alar Truu
  • Üle Eesti süüdati kokku rohkem kui 23 000 küünalt.
  • Tallinnas Vabaduse väljakul süüdati küünlad mahamärgitud Eesti kontuuri järgides. Kontuur koosnes rohkem kui 2000 sinisest kalmuküünlast.
  • Tallinnas Vabaduse väljakul nägi videokunstniku Taavi Varmi koostatud videoinstallatsiooni rohkem kui 32 000 inimese nimega, keda 1949. aasta märtsiküüditamine otseselt puudutas (kes küüditati, vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes Siberisse küüditatud peredes sündisid).
  • Vabaduse väljakul anti kuues erinevas keeles ülevaade 1949. aasta märtsis toimunust.

Samal teemal

Küünalde süütamise algatasid 2010. aastal MTÜ Tulipisara noored ning mälestuspäeva korraldusel osalevad ka teised inimõiguste-, ajaloo- ja noorteühingud. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Britt Järveti sõnul on oluline, et noored mälestuspäevadel järjepidevalt osalevad, et tulevased põlved oma ajaloo ja saamisloo suhtes ükskõikseks ei muutuks. “Aitame mäletada, et ei peaks tulevikus kahetsema,” sõnas Järvet.

“Inimeste vägivaldne kodunt kiskumine, vangilaagrisse või asumisele saatmine, ka tapmine on osa Eesti lähiajaloost ja selle mõju inimeste elule on tuntav tänapäevalgi. Meenutades minevikku mõistame kõige paremini, miks oleme täna sellised, nagu oleme. Hirmust oleme üle saanud, kuid haavad on alles. Meie rahva loo meenutamine on eriti teemakohane just Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal,” selgitas Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

Küüditatutele küünalde asetamine Tallinnas Vabaduse väljakul Teet Malsroos

“Oleme ühiskonnana valmis mäletama ja arutama märtsiküüditamist ja teisi 20. sajandi koledusi mitte põhjusel, et oleme hirmul ja ebakindlad, vaid sellepärast, et tegemist on harukordse kogemuse ja teadmisega, mis aitab ära tunda kallilt kätte võidetud vabadust ohustavaid nähtusi ning neile üheskoos vastu seista,” ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

“Siberi igikeltsa maetute mälestuseks, tagasitulnutele austuse märgiks süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad. Süüdates küünlad, ei soovi me külvata musta masendust, vaid läita tuli meie südameis, mis on täis imetlust ja tänutunnet inimeste vastu kes hukkusid, aga ei paindunud. Oleme tänulikud mälestuse hoidjatele,” sõnas Eesti represseeritute ühinguid koondava Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

Küüditatutele küünalde asetamine Tartus Raekoja platsil  Aldo Luud

Märtsiküüditamine toimus 1949. aastal 25. kuni 29. märtsini. Eestist asustati vägivaldselt Venemaale Siberisse ümber rohkem kui 22 000 inimest. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Baltimaadest deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku 95 000 inimest.

Küüditamised teenisid kindlat eesmärki: eriasumisele saadetud pidid jääma igaveseks ajaks Siberisse, kus neid ootas alalise elanikkonna hulka sulandumine. Siiski andis Stalini surm (1953) lootust teistsuguseks arenguks. Esimesed otsused eriasumiselt vabastamise kohta tehti 1954. Murrang Siberist vabanemises saabus 1956 ja massiline vabanemine jäi aastatesse 1957–1958.

Küüditamiste mõju Eesti ühiskonnale oli murranguline – Nõukogude režiim saavutas valdava elanikkonna kuulekuse ja tagas niimoodi oma poliitika elluviimise. Paljude inimeste mälus kinnistus hirm repressioonide ees aastakümneteks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee