Eesti uudised

Leitnant Julius Kuperjanovi surma mõistatus

Kaire Kenk, 23. märts 2018 21:39

47 KOMMENTAARI

t
Traks/ 25. märts 2018 21:23
Palju asju jääbki saladuseks. Üks on kindel, et Julius Kuperjanov oli üks väga kõva vend.
t
Topelt, Oletus/ 25. märts 2018 10:58
Mitte keegi ei saa tagantjärele väita, et tol ajal oleks keegi sellisest haavast paranenud. Kuna jutt on kõhukelmepõletikust, siis tolle aja meditsiiniliste võimaluste juures tähendas see enamikel juhtudel surma.
a
Aptsihhköhh/ 25. märts 2018 11:03
Vanasti peeti ka köha surmatõveks!
t
Tuleb tuttav ette/ 25. märts 2018 10:19
Karjeristid ja eestlased on väga õelad ja kadedad. Lp Kuperjanov sai selle ohvriks sõjaajal aga ka praegu kiusavadandetud ülemused edukaid alluvaid. Neile ei anta tunnustust, keeldutakse aitamast ja ignoreeritakse.
m
mul oli/ 24. märts 2018 23:44
vene ajal raamat eesti vabadussõda se nokkimine tagantjärgi on kõik fsb teema
s
sõitke/ 24. märts 2018 16:14
Jõgevamaale-,Mullavere külla ja saate teada et Oru talu peremees lasi ise sest ei pidanud kaasvõitlejate mõtetut pealejooksu õigeks.
i
Igasuguseid/ 24. märts 2018 14:40
sahinaid Kuperjanovi hukkumise kohta liikus läbi terve eestiaja aga kindlat vastust ei antudki.Arvan,et kuperjanovita oleks vabadussõja esimene pool tõepoolest testsugune olnud ja ,miks mitte kogu sõdagi.Ta oli väga vapper mees,kuid üldiselt ei peeta hulljulgust vooruseks.Ma ei usu eluilmaski,et ta omade käest pihta sai,kuid hullumeelselt julge pealetungija oli ta kahtlemata.Ja mehed hoidsid teda kuuldavasti ka meeletult.Ilmselt oleks temagi vapsidega liitunud kui elu oleks teisiti läinud,sest vaevalt tema karjäär rahuaegses kaitseväes eriti tormiline olnud oleks.Teise partisanide pataljoni(Sakala partisanid)ülem oli suutnud 12aastaga kaptenist majoriks tõusta,leitnant Holland aga kõigest kapteniks?!Igavene au sellele vaprale eesti mehele,kelle elutee oleks võinud veel pikalt jätkuda,kuid katkes paju lahingus!
s
24. märts 2018 14:23
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
j
jah, stalinist, teil tuli veel/ 24. märts 2018 15:02
kaua oodata riigipiruka järamist .
Aga nüüd kestab see igavesti,nüüd ei sega teid enam keegi.

a
Aivar/ 24. märts 2018 09:20
Kummaline kuidas see Olev Teder nii täpselt teab, mis seal Tsirguliinas tookord oli. Sõja aeg, pealegi veel lahing, sellel veduri andmisest keeldumisel võisid olla põhjused. Põletiku tekkel pidi siiski põhjus olema. Olen paar korda Kambja Konsumis juhtunud käima, seal on kohe terve riiul ühe kohaliku grafomaani teoseid, nii mõnigi on mäletamist mööda ka lähikonnast pärineva Kuperjanovi kohta. Kõike võib rääkida ja kirjutada, kuid tegelikult teada saada soovitaks tasuks pigem Kuperajanovi sugulastelt küsida, mis ja kuidas.
m
maamiis/ 24. märts 2018 09:19
oleks Tartu jõudnud ja ellu jäänud kas siis oleks ajalukku sellisel kujul jäädvustatud ? Võibolla oli see paremgi Kindlasti ei oleks temanimelist väeosa ,tänavaid jne jne! enamus inimesi ei tea Vabadussõja väejuhte ,aga teda teavad pea kõik ju! kuna ründas lagedal põllul järsku ise otsiski surma?
m
Mina tahaks ikka kaua elada,/ 24. märts 2018 12:22
mitte aga pärast lühikest eluiga ajalukku sattuda. ;)
a
ab/ 24. märts 2018 09:15
v
veteran/ 24. märts 2018 08:46
Kapten Piht kadus kah pärast päästmist.
k
kpten tenkesh/ 24. märts 2018 11:45
ja anult seitsetesits kevadist hetke
j
jefreitor Kukeke/ 24. märts 2018 12:35
Peatu hetk , tahan sind nautida.
a
aga aus mart sai/ 24. märts 2018 12:52
v
24. märts 2018 08:44
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
s
siis ikka pigem tegemist argusega/ 24. märts 2018 09:19
kui ei oleks Juliuse sarnaseid sangareid olnud , poleks ka võitu saavutatud.
s
Sangaritest/ 24. märts 2018 09:23
Sangarid luuakse poliitilistel kaalutlustel, muud seost tegelikkusega neil sangaritel pole- suva talumees oli samasugune ja ehk sangarlikumgi.
i
Irf/ 24. märts 2018 10:02
Suva talumees istus oma talus ja muudkui kõhkles, kas ikka sõtta minna, sest kesse punaste vatu saab. Ja lehm tahab sööta ja siga joota ja...Raha kah ei tahaks anda. Õieti põlegi teist. Sõtta läksid neeed, kes oma kodutalust suuremat pilti nägid ja need, kel midagi kaotada polnud, vaid ainult võita. Talumehed aga võeti mobilisatsiooni korras. Õnneks taipas riik neid vaüraid ma ja muude soodustustega premeerida, ni, et pärast ohkas nii mõnigi nahahoidja, et: "Miks ma kyll ei läinud, raip? Nyyd on Teistre Mihklil oma talu ja Kööbi Ants istub vallamajas!"
a
arulagedus/ 24. märts 2018 11:48
kel jalad töötavad,seega peks ka pääpoolne ots midagi jagama
t
To arulagedus./ 24. märts 2018 12:25
Ikka vastupidi, kel pääpoolne ots midagi ei jäga, sel töötavad jalad ja käed.
h
hee, see pole alati nönda/ 24. märts 2018 12:55
vahel on aru just istumise pehmendamiseks ja see ninast üleval pool olev territoorium on tuulte tallermaa
j
Ja / 25. märts 2018 19:08
mõnel töötavad nii pea kui ka jalad ning käed .
o
omad/ 24. märts 2018 08:02
v
vana/ 24. märts 2018 10:33
Sama joru ajasid ka metsavennad pärast sõda ja ka mehed- filosoofid kaupluse taga puuriida varjus filosooferides ikka huvitavamalt, mida kõrgemale tõusis pudeli põhi tähtede poole.
v
Vello/ 24. märts 2018 11:38
Jajah.
Äkki on hoopis väljamõeldis, nagu vasjade kangelased.
"4 pataljon" oli valukõva raamat.
Väljamõeldud Panfilovlased on samuti valus teema. Iljitsi lambike toob siiani pisara silma. Ja see Tšapajev oli kah kõva mees, kes üle Okaa ujudes (ta ei põgenenud! Ta püüdis üle jõe ujuda et teisel kaldal uusi vägesid koguda valgete löömiseks!) mättase löödi. Jah, kahjuks ainult Petja suutis üle jõe ujuda. Tšapai oli selleks vist liiga rumal, nagu vasjastani põhikangelane tupoi- Ivan...
Vaene derzaava, kes asju peab välja mõtlema.
JK oli olemas. Vasjade pruun rada püksist jooksis tema nime kuuldes poolte näljase-palja vasjastanini kultuurikeskusteni. Lausa sinna vaimukeskusteni, kust 1940 tuldi siia näljahäda kõrvaldama ja kultuuri tooma.
Aga ärge nutke pagulased. Kristiina ütles, et te olete teretulnud...
t
tuldi jah näljahäda leevendama ja töötavat rahvast abistama/ 24. märts 2018 12:57
tuldi sm. Lauristinide, Allikute, Ansipite ,Telmanite ja teiste ausate eesti kommunistide härdal palvel.
j
Joss./ 24. märts 2018 07:59
Miks ei imesta! Kohe näha,et vanad SÕBRAD.Isegi SURMAS.
a
Andres/ 24. märts 2018 07:54
Tõsielust. Mängisin Tartu 3-ndas keskkoolis õppetunnis "laevade põhjalaskmist". Meesõpetaja, hilisemalt aastaid õppealajuhatajana töötanud samas koolis, sai jaole ja "transportis " mind õpetajate tuppa. Küsimus oli:"Kes oli/on Kuperjanov". Minult ei küsind, et miks ma tunnist osa ei võtnud, vaid pikalt usutles, kas ma tean, kes see on? Vastus oli: Ei tea, kõik mängivad selle nimega. Muuseas, minu vapsist vanaisal oli raamat "Nimed Marmortahvlil". Selle olin juba teises klassis keelatud kirjandusena läbi lugenud.
m
mis sa kelgid/ 24. märts 2018 09:22
Ka mina lugesin selle raamatu mitu korda läbi , kuigi minu perel seda ei olnud. Need raamatud liikusid poolavalikult ringi.
k
Kallis Andres/ 24. märts 2018 09:25
Missugune sangarlikkus sinu poolt!
a
Andres/ 24. märts 2018 18:01
Intsident klassis jäi meelde kuivõrd tol ajal kardeti Vabadussõjas hukkunu nimegi, ja millised olid pedagoogid okupatsiooniaegses Eestis. Oli ka erandeid. Sangarit pole minust saanud siiani, kuigi mind küüditati kolmeks aastaks okupatsiooniarmeesse, ja teisel korral Tšernobõli.

ä
ätt./ 24. märts 2018 07:02
Kui vaadata missuguse usinusega tänapäeval eestlane eestlast kotib siis pole kahtlustki,et oma meeste käsi mängus.
k
24. märts 2018 07:48
Küsi parem, mis mängu seal soomlased mängisid.
a
aus vastus/ 24. märts 2018 09:23
ei tea, aga sinu küsimus eeldab teadmist. Valgusta siis teisi ka
k
Kadesilm/ 25. märts 2018 11:06
Eestlased jälgivad kurja silmaga hoolega, et kaaslased neist edukamad ei oleks!
w
w/ 24. märts 2018 01:01
Siis peaks ka uurima, kuhu kadus admiral J. Pitka !
f
fakt/ 24. märts 2018 07:45
Fakt, et J. Pitka oli vahetult enne kadumist Virtsus. Nähti saarlaste poolt, kes otsisid võimalusi Saaremaale pääsemiseks.
e
eedik/ 24. märts 2018 00:13
nõukogude ajal Kuperjanovi haud
oli paljude jaoks nagu armulaud
n
24. märts 2018 07:50
Nüüd pole enam põnev käia.
a
aadu/ 24. märts 2018 09:26
tunnistan pattu. Peale 92 aastat pole seal käinud. Varasemalt jõulu ajal suht sageli.
a
auh auh/ 24. märts 2018 12:58
j
juhan/ 24. märts 2018 14:23
kui palju neid oli kes raadi kalmistul kuperjanovi haua olemise t6ttu alma materist eksmatrikuleeriti
s
ss/ 23. märts 2018 23:08
pole seal mõistatust midagi omade meeste käest sai kuuli paju lahingus tema otsus vähemuses rünnata oleks tähendanud surma kõigile
z
Zz/ 24. märts 2018 05:40
s
ss/ 24. märts 2018 15:26
vanavanaisa rääkis tema lasi.
v
Vello/ 24. märts 2018 11:43
Kuule "polgu poeg", mine osta endale turu pealt kolm kilo seapead ja keeda endale sülti.
Äkki hakkab parem...

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee