Ilm ja loodus

UURING: üle Eesti leiti pinna- ja põhjaveest keelatud pestitsiidide jääke  (16)

Toimetas Denes Kattago, 22. märts 2018, 07:20
ViljapõldFoto: Aldo Luud
Keskkonnaministeeriumi tellitud üle-eestilisest uuringust ilmneb, et taimekaitsevahendite jääke leidus enamikes kohtades, kus proove võeti. Kõige enam leiti jääke herbitsiidist, mida Eestis ei müüda.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees. Selleks võeti proove kolmel korral (2016. aasta sügisel ja 2017. aasta kevadel ja sügisel) kokku 48 uuringupunktis kõikides maakondades. Igas maakonnas valiti välja üks koht pinnavee ja kaks kohta põhjavee (millest üks allikas ja üks kaev) proovideks. 

Samal teemal

Lisaks veel 2 punkti Jõgevamaal ning 1 Viljandimaal. Proovivõtupunktid asusid kõigis maakondades intensiivse põllumajandustegevusega aladel. Kokku võeti 137 proovi.

Taimekaitsevahendite jääke leiti 39st proovivõtupunktist, kusjuures võetud proovides leiti kokku 49 erineva taimekaitsevahendi või selle laguprodukti jääke. Jääke leiti võrdselt nii pinnalähedasematest kui ka sügavamatest veekihtidest. 9 taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas piirnormi 34 proovis.

„Kuivõrd meil põllumajandusega tegeletakse, siis võivad ka igasugused ained pinna- ja põhjavette jõuda. Palju sõltub ka ilmast – kui taimekaitsevahendite kasutamise järgselt sajab vihma, jõuab osa kohe jõkke või põhjavette. Kõige haavatavamad piirkonnad on kaitsmata põhjaveega alad ja nitraaditundlik ala,“ selgitas keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on herbitsiidi kloridasooni laguaine. Kloridasooni on Euroopas kasutatud 1964. aastast suhkrupeedi, peedi, küüslaugu, ja sibulate kasvatamisel, aga ka lillekasvatuses ja puukoolides. Leid on küsimusi tekitav, sest teadaolevalt Eestis seda herbitsiidi täna ei müüda.

„Kloridasooni kasutamine ei ole Euroopa Liidus keelatud, aga Eesti taimekaitsevahendite registris teda registreeritud ei ole. Seega on hetkel selgusetu, kust see aine meie veekeskkonda jõuab ning seda peame edasi uurima. Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema,“ ütles Kroon.

Enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle piirväärtuse 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).

Uuringu lõpparuandega saab täismahus tutvuda siin

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee