Kapo uurimisel on viis inimsusevastast kuritegu  (2)

Kaitsepolitsei menetluses on viis  inimsusevastaste ja sõjakuritegude kriminaalasja, nendest enamik puudutavad   küüditamist. 

Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu  sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese.

Kaitsepolitsei uurimisel on 1941. aasta juuniküüditamist ja 1949. aasta märtsiküüditamist käsitlev krimiminaalasi. Üks viimastest, kes on tunnistatud inimsusevastases kuriteos kahtlustatavaks, on Pavel Boitsov, keda on alus kahtlustada aastatel 1945–1949 Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonna relvastatud tõlgi ja võitlejana toimepandud tsiviilisikute tapmistes.

Aastatega on Eesti kohtud inimsusevastase kuriteo paragrahvi alusel süüdi mõistnud 11 inimest, on teatanud kaitsepolitsei. „Inimsusevastaste kuritegude aegumatuse põhjus ei seisne niivõrd selles, et see on nende ohvrite jaoks oluline, suur osa nende ohvritest on nagunii surnud. See põhjendub eelkõige sellega, et need kuriteod on niivõrd ohtlikud ühiskonnale- selleks, et anda märku potentsiaalsetele inimsusevastaste kuritegude toimepanijatele, et nende kuritegudega tegeletakse sõltumata sellest, kaua aega nende toimepanemisest on möödunud, ei kohaldata nendele kuritegudele aegumist,“ ütleb Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter.