(Teet Malsroos)

Samal ajal kui Eesti hääletas ÜROs amoraalselt ja solvavalt USA ja Iisraeli vastu, võttis USA kongress vastu maksumuudatuste seaduse eelolevateks aastateks ja  ameeriklastel ei jätkunud märkamistki mistahes muudele sündmustele, mis samal ajal aset leidsid.

Meenutan, et jutt oli ÜRO-s sellest, et suveräänne riik, meie NATO liitlane ja tähtsaim sõjaline kaitsja – USA – otsustas koostöös Iisraeliga (jälle meie liitlane ja samuti suveräänne riik) viia USA saatkond oma ajutisest kohast Tel Avivis üle juudiriigi ajaloolisesse pealinna – Jeruusalemma.

Meie jaoks aga selgub, et Jüri Ratase (ja antud juhul omab rolli ka Sven Mikser) valitsus pole mitte ainult vastaskursil  Ameerikaga Lähis-Idas, vaid käitub ristipidiselt ameeriklastele ka kodumaal. Ajal, mil kasvõi kurikuulsa alkoholiaktsiisi tõstmist hammaste kiristamise ja ulgumise saatel vaid edasi lükatakse (Soomes alkoholimüük samal ajal liberaliseerub) ja kõikvõimalikke makse tõstetakse, leiab USAs aset nende langetamine – kusjuures mitte „peenhäälestuse“, vaid tõelise reformina.

Kuhu kapitalist raha paneb?

Et mõista maksualanduse suurust, mille Donald Trump ette võitis, tasub mõelda sellele, et suure osa USA korporatsioonide käive on suurem kogu meie riigi eelarvest. Niisiis, esimene muutus: USA ettevõtete tulumaks langeb 35%-lt – 21-le.

Eks Ameerikaski oli sotsialiste, kes ütlevad: miljardär Trump tegi kingituse oma semudele ja maksudena maksmata jäävad rahad lähevad õkva kapitalistide kaukasse. Aga vaat ei lähe! Suurim telekommunikaator USAs - AT&T  annab kokkuhoitud rahast 1000 dollarit igale oma 200 tuhandest töötajast ja paneb ühe miljardi – investeeringuks. See tähendab uuteks töökohtadeks, suuremateks palkadeks ja paremaks teeninduseks.

Umbes sama teed pidi läheb ka lennukitootja Boeing, kes lisaks annab 100 miljonit toeks ülikoolidele ja kohalikele omavalitsustele, 100 miljonit lisapreemiateks töötajatele ja 100 miljonit oma töötajate täiendus- ja ümberkoolituseks. Telejaamade-, filmide- ja muu massikommunikatsiooni firma NBC annab samuti igale töötajale 1000-dollarilise boonuse, aga investeerib – 50 miljardit.

Need on vaid mõned näitajad sellest, mis saab rahast tegelikult, kui see riigi rumalate ja ahnete küünte vahelt ära kiskuda. Jätan nimetama kümned teised, kes on samasugused kavad avalikustanud, kuid lisan, et siia juurde pole rehkendatud iseenesestmõistetavat tulu, mis tõuseb ettevõtluse kasvust ühiskonnale tervikuna – s.t. kõigile ja eeskätt töötavatele inimestele ning sotsiaaltoena neile, kes ühiskonna abi õigustatult vajavad.

Muutused ootavad ka nn lihtsat ameeriklast. Kuigi astmeline tulumaks jääb alles, jääb astmeid vähemaks – seitsme asemel saab olema kolm. Vastavalt siis 12, 25 ja 35%. Keskmine perekond, kus palka teenivad kaks inimest omab aastatulu 18 ja 76 tuhande dollari vahel -  nende jaoks on 12%-line tulumaksumäär oluline langus, sest tänini oli see olnud 15%.

Seniajani kehtis reegel, et kõigil on õigus ilma arveid esitamata tuludest maha kirjutada 12 tuhat dollarit (võis ka rohkem, aga siis tuli esitada arved tõendamaks, et vastav kulu tõesti vähendas isiklikku tarbimist), nüüdsest alates poole rohkem – 24 tuhat, et maksumaksjal oleks kergem.

Muide, just kõikvõimalike tulude maha-arvamine tootmiskuludena (kas arsti mootorratas, talumehe ratsahobune või politseiniku püstol on töövahendid või isiklik tarbimine?) ongi see, mis teeb USA maksusüsteemi keeruliseks. Nüüd on asi lihtsam: tuludest kulusid, mis pole ilmselt seotud tootmisega, maha arvata ei saa v.a. kahel juhul – kodulaenu intress ja heategevus (raha andmine haiglatele, muuseumitele, kirikutele, koolidele, NPR raadio- ja telejaamadele, loomade varjupaikadele, kurjategijate kasvatuskeskustele jne).

Rahatrükimasin aitab

Kust aga Trump selle puudujääva raha võtab? Tõele au andes – ega kõike võtagi, eelarve jääb esialgu väiksesse defitsiiti, mis aga tuleb tasa tõusva tootlikkuse tõttu nagu Ronald Reagani reformi tulemuselgi.

Teiseks – USA käsutuses on riistapuu, mida kellelegi teisel ei ole: dollarite trükkimise masin ja senine häda polnud selles, et seda ei kasutatud, vaid selles, et seda ei kasutatud majanduse kasvatamise, vaid vasakpoliitikute lühiajaliste ja jaburate lubaduste katteks.

Ja kolmas oluline moment: õige pea hakkavad maksulaekumised kasvama. Nimelt on olemas graafik, mida nimetatakse Lafferi kõveraks – see on umbes nagu kummulikeeratud pesukauss külgvaates. Ja see graafik näitab, et kui maksumäärad lähevad üle selle graafiku tipu, siis maksuraha laekumine eelarvesse väheneb.

Seega siis hakkab Trumpil toimuma seesama, mis Toomas Tõnistel viinaga, ainult et täpselt vastupidi. Kui Tõnistel on eelarves alkoholi arvelt loodetud 20 miljoni asemel hoopis 35 miljonit vähem, siis Trumpil hakkab tulema arvatutest rohkemgi – aga miljardites.

Sest õiglasi makse hakkavad inimesed maksma nii, nagu nad pagevad Läti alkoholipoodidesse Eesti lollide ja ebaõiglaste eest.

Jaga artiklit

21 kommentaari

A
allar_  /   15:48, 25. märts 2018
Gräzin on pigem antieliit, kui kontraeliit. Ta oskab kritiseerida, kuid valitsusohje tema kätte anda oleks patt. Ta ei oska muud, kui lobiseda.
USA toob maksumuudatustega raha kodumaale,et seda kasutataks... euroopa ja Hiina kauba ostmiseks? Selle vältimiseks peab Trump kindla peale püstitama majandusbarjäärid. Kas Eesti-sugusel riigil on võimalus püstitada majanduslikke barjääre? Ei ole, seega oleme USAga natuke erinevas seisus.
Teine asi on Obama-aegne rigivõla kahekordistumine. Tõsi, kuid võla teenindamine läks samal ajal 2 korda odavamaks, koormus vähenes. Tasub aga Trumpil intresse tõsta (Föderaalreserv tõstis intressimäära hiljuti 0.25%) ja me saame vastupidise pildi - võlg küll väheneb (tegelikult ei suuda Trump veel võlga kahandada, see kasvab endiselt), kuid selle teenindamine muutub kallimaks.
Selle aseme, etl kiita USAd, kes ta meie arvelt rikastub, oleks aeg mõelda, kuidas end koos Euroopaga kaitsta. Gräzin seda ei tea ja seepärast ongi ta antieliit, virisev intellektuaal.
O
On saanud selgeks et Ratase Valitsus  /   09:11, 25. märts 2018
pääses võimule demokraatlike valimistega kuid sooritas seejärel riigipöörde. Kusjuures II maailmasõja eel Eestis sooritatud riigipöördest oli õpitud ning seekord ei kasutatud toorest vägivalda vaid poliittehnoloogiat ja hämamist ning valetamist.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis