Kommentaar

Igor Gräzin | Miks USA maksusüsteem on Eesti omast üha parem (21)

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond, 21. märts 2018, 17:15
 Teet Malsroos
Samal ajal kui Eesti hääletas ÜROs amoraalselt ja solvavalt USA ja Iisraeli vastu, võttis USA kongress vastu maksumuudatuste seaduse eelolevateks aastateks ja  ameeriklastel ei jätkunud märkamistki mistahes muudele sündmustele, mis samal ajal aset leidsid.

Meenutan, et jutt oli ÜRO-s sellest, et suveräänne riik, meie NATO liitlane ja tähtsaim sõjaline kaitsja – USA – otsustas koostöös Iisraeliga (jälle meie liitlane ja samuti suveräänne riik) viia USA saatkond oma ajutisest kohast Tel Avivis üle juudiriigi ajaloolisesse pealinna – Jeruusalemma.

Kuhu kapitalist raha paneb?

Et mõista maksualanduse suurust, mille Donald Trump ette võitis, tasub mõelda sellele, et suure osa USA korporatsioonide käive on suurem kogu meie riigi eelarvest. Niisiis, esimene muutus: USA ettevõtete tulumaks langeb 35%-lt – 21-le.

Eks Ameerikaski oli sotsialiste, kes ütlevad: miljardär Trump tegi kingituse oma semudele ja maksudena maksmata jäävad rahad lähevad õkva kapitalistide kaukasse. Aga vaat ei lähe! Suurim telekommunikaator USAs - AT&T  annab kokkuhoitud rahast 1000 dollarit igale oma 200 tuhandest töötajast ja paneb ühe miljardi – investeeringuks. See tähendab uuteks töökohtadeks, suuremateks palkadeks ja paremaks teeninduseks.

Umbes sama teed pidi läheb ka lennukitootja Boeing, kes lisaks annab 100 miljonit toeks ülikoolidele ja kohalikele omavalitsustele, 100 miljonit lisapreemiateks töötajatele ja 100 miljonit oma töötajate täiendus- ja ümberkoolituseks. Telejaamade-, filmide- ja muu massikommunikatsiooni firma NBC annab samuti igale töötajale 1000-dollarilise boonuse, aga investeerib – 50 miljardit.

Need on vaid mõned näitajad sellest, mis saab rahast tegelikult, kui see riigi rumalate ja ahnete küünte vahelt ära kiskuda. Jätan nimetama kümned teised, kes on samasugused kavad avalikustanud, kuid lisan, et siia juurde pole rehkendatud iseenesestmõistetavat tulu, mis tõuseb ettevõtluse kasvust ühiskonnale tervikuna – s.t. kõigile ja eeskätt töötavatele inimestele ning sotsiaaltoena neile, kes ühiskonna abi õigustatult vajavad.

Muutused ootavad ka nn lihtsat ameeriklast. Kuigi astmeline tulumaks jääb alles, jääb astmeid vähemaks – seitsme asemel saab olema kolm. Vastavalt siis 12, 25 ja 35%. Keskmine perekond, kus palka teenivad kaks inimest omab aastatulu 18 ja 76 tuhande dollari vahel -  nende jaoks on 12%-line tulumaksumäär oluline langus, sest tänini oli see olnud 15%.

Seniajani kehtis reegel, et kõigil on õigus ilma arveid esitamata tuludest maha kirjutada 12 tuhat dollarit (võis ka rohkem, aga siis tuli esitada arved tõendamaks, et vastav kulu tõesti vähendas isiklikku tarbimist), nüüdsest alates poole rohkem – 24 tuhat, et maksumaksjal oleks kergem.

Muide, just kõikvõimalike tulude maha-arvamine tootmiskuludena (kas arsti mootorratas, talumehe ratsahobune või politseiniku püstol on töövahendid või isiklik tarbimine?) ongi see, mis teeb USA maksusüsteemi keeruliseks. Nüüd on asi lihtsam: tuludest kulusid, mis pole ilmselt seotud tootmisega, maha arvata ei saa v.a. kahel juhul – kodulaenu intress ja heategevus (raha andmine haiglatele, muuseumitele, kirikutele, koolidele, NPR raadio- ja telejaamadele, loomade varjupaikadele, kurjategijate kasvatuskeskustele jne).

Rahatrükimasin aitab

Kust aga Trump selle puudujääva raha võtab? Tõele au andes – ega kõike võtagi, eelarve jääb esialgu väiksesse defitsiiti, mis aga tuleb tasa tõusva tootlikkuse tõttu nagu Ronald Reagani reformi tulemuselgi.

Teiseks – USA käsutuses on riistapuu, mida kellelegi teisel ei ole: dollarite trükkimise masin ja senine häda polnud selles, et seda ei kasutatud, vaid selles, et seda ei kasutatud majanduse kasvatamise, vaid vasakpoliitikute lühiajaliste ja jaburate lubaduste katteks.

Ja kolmas oluline moment: õige pea hakkavad maksulaekumised kasvama. Nimelt on olemas graafik, mida nimetatakse Lafferi kõveraks – see on umbes nagu kummulikeeratud pesukauss külgvaates. Ja see graafik näitab, et kui maksumäärad lähevad üle selle graafiku tipu, siis maksuraha laekumine eelarvesse väheneb.

Seega siis hakkab Trumpil toimuma seesama, mis Toomas Tõnistel viinaga, ainult et täpselt vastupidi. Kui Tõnistel on eelarves alkoholi arvelt loodetud 20 miljoni asemel hoopis 35 miljonit vähem, siis Trumpil hakkab tulema arvatutest rohkemgi – aga miljardites.

Sest õiglasi makse hakkavad inimesed maksma nii, nagu nad pagevad Läti alkoholipoodidesse Eesti lollide ja ebaõiglaste eest.

21 KOMMENTAARI

a
allar_ 25. märts 2018, 15:48
Gräzin on pigem antieliit, kui kontraeliit. Ta oskab kritiseerida, kuid valitsusohje tema kätte anda oleks patt. Ta ei oska muud, kui lobiseda.
U...
(loe edasi)
o
pääses võimule demokraatlike valimistega kuid sooritas seejärel riigipöörde. Kusjuures II maailmasõja eel Eestis sooritatud riigipöördest oli õpitud ning seekord ei kasutatud toorest vägivalda vaid poliittehnoloogiat ja hämamist ning valetamist.
Loe kõiki (21)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee