Patarei vangla vaated (HEIKO KRUUSI /Linnaleht)

Erinevates valdkondades tegutsevad rahvusvahelise kaaluga arvamusliidrid kutsuvad Eesti valitsust üles looma võimalused rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi ja teaduskeskuse rajamiseks Patarei vanglasse, nimetades seda algatust vabaduse, rahu ja demokraatia säilitamiseks väga vajalikuks.

Patarei idatiiba kavandatava kommunismikuritegude muuseumi ja teaduskeskuse idee arendamisega tegeleb Eesti riigi toel Eesti Mälu Instituut, 24. märtsil on muuseumi rahvusvahelise ideekonkursi tähtaeg. Muuseum käsitleks kommunistliku ideoloogia ja režiimide kuritegusid ja toimimist globaalselt.

Eesti valitsuse poole pöördusid Garry Kasparov (Inimõiguste Fondi esimees), Vladimir Kara-Murza, (Avatud Venemaa liikumise aseesimees), Sofi Oksanen (kirjanik ja kolumnist), Senaator Raynell Andreychuk (Kanada Senat), Edward Lucas (ajakirjanik), Anne Applebaum (ajaloolane ja kolumnist), Andrei Sannikov (Valgeneve opositsiooni liider ja aktivist), Hon. John McKay (Kanada parlamendi liige), Paul Goble (analüütik, kirjanik ja kolumnist), Karl Altau (Ühendatud Balti Ameerika Komitee direktor), Göran Lindblad (Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu endine esimees, endine Rootsi parlamendi liige).

„Me loodame, et Eesti valitsus loob tulevaste põlvede nimel selle vajaliku muuseumi ja institutsiooni jaoks tegutsemisvõimalusi, eesmärgiga harida eestlasi, eurooplasi ja kogu maailmademokraatia, vabaduse ja inimõiguste haprast ja hinnalisest väärtusest. Rahvusvaheline teaduskeskus ja muuseum, mida toetaks rahaliselt riik ja mis asuks Tallinnas, valitsuse poolt selleks otstarbeks määratud ajaloolise Patarei vangla ruumides, täidaks seda ülesannet,“ rõhutavad arvamusliidrid. 

Pöördujad meenutavad, et Venemaa oli esimene riik, kes koges punast terrorit pärast bolševistlikku riigipööret 1917. aastal, 1939. aasta Stalini ja Hitleri kokkulepe tähendas totalitaarset diktatuuri Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele pikaks ajaks.

„Maailm saab õppida kommunistlike režiimide kuritegude all kannatanud rahvaste kogemusest, analüüsides neile režiimidele iseloomuliku poliitika ja tegevuse ajaloolist mõju. 20. sajandi mitmetahuline ajalugu nõuab objektiivset ja faktipõhist lähenemist, mis toetab väärtuspõhist haridust,“ seisab pöördumises.  

Pöördujate sõnul teeb totalitaarsete süsteemide toimimise mõistmine meid vastupidavamaks repressiivsetele, ekstremistlikele ja vägivaldsetele ideoloogiatele, mis püüavad demokraatlikke ühiskondi lagundada. „Totalitaarse mineviku kogemusi tuleb rakendada stabiilse, vaba ja demokraatliku tuleviku heaks.“

Tegemist on avatud pöördumisega - oodata on veel sellega liitujaid. 

Patarei kompleksi tulevik on valitsuses otsustamisel.

Jaga artiklit

9 kommentaari

E
eks  /   13:36, 21. märts 2018
kohe hakkavad selle jutu peale kokalikud kommunistid ruigama.
M
muig  /   13:35, 21. märts 2018
ja kohalikud valitsuskommarid kiidavad selle heaks?
komnoored/kommunistid ratas, oss, saar, simpson, aab, anvelt, reps jt on nõus OMA kuritegude muuseumiga?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis