TOETAJATE EES: Pärast esialgsete valimistulemuste selgumist käis Vladimir Putin Moskvas Maneeži väljakul, kus formaalselt toimus suur kontsert Krimmi annekteerimise neljanda aastapäeva tähistamiseks. Sisuliselt tähistati selle kontserdiga Putini valimisvõitu. Foto: Reuters/Scanpix
Aadu Hiietamm 19. märts 2018 18:00
Vladimir Putini tagasivalimist toetas Venemaa presidendivalimistel üle 56 miljoni valija ehk ligi 77% valimas käinutest. Tegemist on uue absoluutse rekordiga Venemaal. Senine rekord kuulus Dmitri Medvedevile, kes 2008. aastal kogus üle 52 miljoni hääle.  

Üllatavalt kõrgeks kujunes ka valimistest osavõtt. Hääletamas käis ligi 67,5% kõigist valijatest. See number jääb alla vaid 2008. aasta presidendivalimistele, kus osales 69,8% valijatest. 

Järgmiseks kuueks aastaks Venemaa presidendiks valitud Vladimir Putin on igatahes väga rahul. Kui 2012. aastal sai ta presidendivalimistel 45,6 miljonit häält, siis tänavu on hääli üle 10 miljoni rohkem. 

Putin saigi Niinistöst parema tulemuse

Õhtuleht kirjutas juba 16. veebruaril, et Venemaa tänavuste presidendivalimiste ainus intriig seisneb selles, kui suure häälteenamusega valitakse Putin presidendiks tagasi. Kas Putin suudab näiteks saada Soome presidendist Sauli Niinistöst parema tulemuse või peab talle alla vanduma? Teatavasti valiti Niinistö jaanuari lõpus presidendiks tagasi 62,6%-lise toetusega. Nüüd saab öelda, et Putin tegi Niinistöst parema tulemuse, sest teda toetas ligi 77% valimas käinutest. Välisriikides valinud Venemaa kodanikest toetas teda koguni 84%. Süürias ametlikult viibivatest Vene sõjaväelastest andis oma hääle Putinile aga 100%.   

Ülejäänud seitse kandidaati jäid Putinist kaugele maha. Parima tulemuse sai nendest kommunistide kandidaat Pavel Grudinin 11,8% valijate häältega. Nimetada tasub veel liberite liidrit Vladimir Žirinovskit (5,66%) ja Kodanikualgatuse kandidaati Ksenija Sobtšakki (1,67%). 

Muudatused valitsuses lubas Putin teatavaks teha pärast neljandaks tähtajaks ametisse vannutamist mai algul. Kuna põhiseaduse järgi ei saa Venemaal presidendiametis olla üle kahe tähtaja järjest, siis uurisid ajakirjanikud Putinilt ka, kas ta kavatseb osaleda ülejärgmistel ehk 2030. aasta presidendivalimistel. „Kuulake mind, mulle tundub see, mida te räägite, natuke naljakas. Kas te tõesti usute, et ma istun siin saja-aastaseks saamiseni? Ei,“ vastas ametisse tagasi valitud Venemaa president.

 Poliitikavaatlejad rõhutavad, et Putinil tuleb järgmise kuue aasta jooksul otsustada, kas leida endale järgmisteks valimisteks sobiv mantlipärija või muuta ikkagi Venemaa põhiseadust Hiina eeskujul nii, et president saaks ametisse jääda kas või surmani. Kui seni on olnud populaarsem arvamus, et Putin hakkab otsima endale mantlipärijat, siis presidendivalimistel paremuselt kolmanda tulemuse saanud Žirinovski kuulutas esmaspäeval, et Venemaa võib valida Hiina tee. „Tuleb riiginõukogu – kollektiivne organ, mis valib presidendi õigustega esimehe. Riiginõukogu aga formeeritakse parematest kuberneridest, ministritest, senaatoritest ja saadikutest. Kokku hakkab riiginõukogusse kuuluma 30–40 inimest,“ prognoosis Žirinovski, kelle ennustused on nii mõnigi kord täppi läinud.  

Kui vaja, alustab Putin uut sõda 

Tšetšeenia sõja koledustest eluga pääsenud ajakirjanik Arkadi Babtšenko aga hoiatas reedel New Yorgis korraldatud Venemaa-teemalisel konverentsil, et kui vaja, siis alustab Putin võimule jäämiseks uut sõda. „Tulevikus ei saa konflikte vältida. Putin on olukorras, kus riigi siseprobleeme saab lahendada ainult sõja abil. Küsimus on vaid selles, kus ja millal uus sõda puhkeb,“ arutles Babtšenko.