ÕL VIDEO | Loomakaitse liidu vabatahtlik Keila kutsikavabrikust: nähtule mõeldes tekib paanika (74)

Paar päeva tagasi avastasid loomakaitse liidu vabatahtlikud Harjumaal Keila vallas Eesti mõistes ainulaadse avastuse – väikeses suvilas tegutses kutsikaid paljundav 50- aastane naisterahvas, kel väikeses hurtsikus koeri kokku oli ligi 40.

„Selles suvilas oli küll elekter sees, aga vett ei olnud. Seal oli meeletult prügi ja kola. Igale poole, kuhu vaatasid, olid koerad. See oli kohutav vaatepilt: seal olid transpordipuurid, üks neist isegi ka jänesepuur, ja need olid paksult koeri täis. Seal jooksid nad ka niisama ringi, sest puuri vist kõik ei mahtunud,“ meenutab Ott nähtut. 

„Ma ei oska seda kuidagi kirjeldada, see oli lihtsalt kohutav. Koju sain, siis enne magama jäämist tulid need pildid silme ette. Kohapeal ma ei mõelnudki, kui suure jälje see endasse jätab,“ tõdeb ta. 

Koerad elasid väljaheidete sees, kaetud parasiitidega

„Selles suvilas valitsenud tingimused oli lihtsalt õõvastavad!“ ütles loomakaitse liidu Põhja-Eesti regioonijuht Katrin Lehtveer. 

Väikestesse transpordipuuridesse surutud koerad ja kutsikad elutsesid üksteise otsas, omaenese väljaheidete ja mustuse sees, lisaks sellele olid nad silmnähtavalt kurnatud ja alakaalulised. Loomakaitse liidu juhataja Heiki Valneri sõnul eritus pärast suvilas käimist tema riietelt juba meetrite kauguselt kohutavat haisu. Lisaks valitses igat suvilas käinud loomakaitsjat oht parasiidid külge korjata. 

Ott võttis endale hoiukoju hoole alla kaks täiskasvanud koera, kel ka kutsikad alles tibatillukesed olid. Üks neist on taks, teine Yorkshire’i terjer, mõlemad väga hinnatud tõukoerad. See, kas ka antud koerad on puhtatõulised, on hetkel kahtluse all, kuid koerte kutsikatest on näha, et tegu ei ole tõupuhaste järglastega. Lisaks nendele kahele pesakonnale võttis Ott enda hoole alla ka kolm marmortaksi tõugu meenutavat kutsikat, kahjuks ei leitud 40 koera seast kutsikate ema, loomakaitsjad kahtlustavad, et kutsikate ema võib olla kas juba müüdud või surnud. 

Koertekasvandusest leiti ka üks emane koer, kes oli hiljuti poeginud, kuna ta piimanäärmed olid piima täis, koera kutsikaid loomakaitsjad aga ei leidnud. „Loomaarstina kurvastab väga, kui tulu teenimise eesmärgil müüakse maha ka sellised kutsikad, kes peaksid veel oma ema hoole all olema!“ sõnab Sõle loomakliiniku loomaarst Merili Kesner, kes väärkoheldud koerad üle vaatas.

„Esimese asjana pesin ma need koerad ära, sest see lõhn, mis neil küljes oli, oli täiesti kohutav,“ nendib Ott. Õnneks ei olnud ükski tema hoole alla jõudnud koertest vigastatud ning kõik koerte probleemid on neiu sõnul ravitavad. Kõik kutsikatehase koerad vaktsineeritakse ning edaspidi paljundamise vältimiseks ka steriliseeritakse ja kastreeritakse.

Koertega äritsevalt naisterahvalt oli loomapidamisõigus ära võetud

Otti sõnul oli kutsikavabrikut pidav naine algselt loomakaitsjate suhtes väga tõrges ning ei olnud nõus loobuma ühestki koerast. „Ta hakkas manipuleerima meiega, me kartsime, et see asi läheb koledaks ja hulluks ja tuleb hakata karmimaid meetmeid kasutama. Järgmine päev, kui me sinna läksime, oli ta leebunud ja aru saanud, kuidas oleks õigem käituda,“ räägib ta.

Loomakaitse liit ei kavatse kutsikavabrikut pidanud naisterahva nime ega muid andmeid avaldada, kuid on teada, et too on koerteäri ajanud viimased paar aastat. Soome riigis on naiselt loomapidamisõigus kohtu poolt üldsegi ära võetud, aga vaatamata sellele toimus kõige aktiivsem äritegevus just seal. 

Loomakaitse liit kavatseb kogu informatsiooni juhtunu kohta edastada ka Soome politseile ning palub Helsingi loomakaitseorganisatsioonil kontrollida ka antud naisterahva Soomes asuvat eramut. 

Koerad oli keskealine naisterahvas saanud erinevatest riikidest, nii Venemaalt, Lätist, Leedust kui Tšehhist. „Kahjuks on täna võimalik üle piiri tuua pea kõiki loomi, kes elevandist väiksemad, ja see puudutab nii Eesti-Soome kui Vene-Eesti piiri. Vabatahtlikud loomakaitsjad ei saa kahjuks seda probleemi kuidagi lahendada ja see peaks olema ikka riikide ülesanne!“ nendib Valner.

Otti sõnul olid enamusel Keila vallast päästetud koertest olemas ka kiibid ja isegi passid. „Kui õiged ja legaalsed need on, seda ma ei oska öelda,“ tõdeb ta. 

„Ta (koeravabrikut pidanud naine – toim.) küll ütles, et tal on koeraarmastus nii suur ja ta ei saa ilma koerteta elada, aga seal oli ikkagi näha, et asi taandub rahale,“ nendib Ott.

Kutsikavabrikud on tavaline nähtus

„Nähtule mõeldes tuleb paanika. Kui mõelda sellele, et Eesti on ju nii tibatillukene! Kui Valner seal filmitud video Facebooki pani, siis palju küsisid, et kus see tehtud on, ega mitte ometi Eestis. Inimesed ei ole harjunud nägema Eestis selliseid asju ja ega ma ka ei ole!“ sõnab Ott. 

Neiu sõnul on tegelikult loomade raha nimel paljundamine täiesti levinud tegevus. „Ja täiesti süüdimatult teevad nad seda. Ei ole isegi mõtet, et võib-olla ma teen midagi valesti, võib-olla see ei ole normaalne. Kohutav!“ sõnab ta.

Küll aga on arusaamatu, miks peaks üks tervemõistuslik inimene endale säärastes tingimustes kasvanud lemmiklooma üldse ostma. Otti sõnul on kutsikavabrikute pidajatel aga klientidega ümberkäimiseks oma taktika.

„Levinud on see taktika, et inimest ei kutsuta koju. Kui keegi tahab endale looma soetada, siis esimene ohumärk ongi see, kui ostjat ei lasta koju, järelikult on seal midagi varjata, sest see, kus koer oma esimestel elukuudel kasvab, on tegelikult väga oluline,“ räägib ta. „Me arvame, et see on ka siin niimoodi, et keegi pani neid kuulutusi tema eest, keegi käis väljavalitud loomal järel ja viis selle looma ära. Ma ei taha uskuda, et keegi läks sinna ja võttiski omale sealt kodulooma.“

Ott paneb südamele, et sellised kutsikatehased saavad toimida ainult nõudluse tõttu. „Nii see kutsikaäri käib. Inimesed ei teagi, mida nad reaalselt soetavad ja kui toimivad sellised vabrikud, siis nõudlust tõesti on. Sellepärast võetaksegi nende inimeste kallal, kes tahavad kodukoera ja ütlevad, et paberid pole olulised. Tegelikult täpselt sellistest kohtadest võivadki koerad tulla! See on mõttekoht kõigile, mis tegelikult toimub, kui teeme endale lihtsama ja odavama valiku,“ ütleb ta. 

„Väikesed koerad lähevad hästi kaubaks ja pea poole odavama hinnaga müüki paisatud tõukoeralaadsetele isenditele jookstakse tormi. Paljud kulutavad haige looma raviks suuri summasid ja loodavad need hiljem müüjalt tagasi saada, aga reeglina see ei õnnestu!“ lisab Lehtveer.

Eestimaa loomakaitse liit vajab kutsikavabrikust päästetud koerte aitamiseks ka heade Eestimaa inimeste abi. Eelkõige tuntakse puudust hoiukodudest, transpordi- ja näitusepuuridest ning väikestele koertele mõeldud toidust. Lisaks ootab liit ka annetusi. 

Vaata videot päästetud kutsikatest!