Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas abielludes kirikuta läbi aeti  (3)

Tõnis Erilaid, 17. märts 2018, 00:28
Tõnis Erilaid Erakogu
Iseseisev Eesti vabariik lubas kiriku asemel perekonnaseisuametis abiellu heita 1920. aastast. Esimesel päeval, 13. märtsil 1920 käis kodanlikku abielu sõlmimas Anton Hansen Tammsaare, kes lõpuks teda pea aasta varem ajalehekuulutusega provotseerinud Käthe Veltmani ära võttis. Esimene ta siiski ei olnud. Vanema aja märkuste järgi jõudsid seda samal päeval enne teda teha Hugo Reimann ja Hilda Eichenbaum. Märkimisväärne, et mõlemal abielul olid tunnistajaiks endised ministrid.

Rahvas ei osanud asjast midagi arvata. Pigem mõeldi perekonnaseisuametist kui jumalasalgajate asutusest, sest vaimulikud seisid kodanlikule abielule vastu. Kuid 1926. aastal tehti abielu registreerimine sunduslikuks ja vaimulikud määrati siis ka perekonnaseisu ametnikeks. Millele nad muidugi jälle vastu seisid.

Esimese vabariigi ajal oli perekonnaseisuametnike ees teinekord ka raskeid ülesandeid nagu siis, kui Hiinas abiellunud kaks eestlast lahutada tahtsid ja esitasid oma abielu kohta meetripikkuse hiinakeelse dokumendi, millest siin keegi aru ei saanud. Tollal oli lähim Hiina saatkond Berliinis. Postiga saadeti dokument sinna ja paluti lahkelt saksa keelde tõlkida. Tüki aja pärast tuli vastus ja lahutus sai teoks. 

3 KOMMENTAARI

õ
17. märts 2018, 16:25
Õige abielu on ikka kiriklik. Seda tehti siis,kui ka teistel hulludel aegadel
a
Arvamus 17. märts 2018, 09:19
Eesti Vabariigis kehtis kodanlik abielu, kaugelt kõik ei abiellunud vaimulikult. Igas ühiskonnas oluline laste õigused, mis kooselu puhul ei ole tagatud, kui ei ole vormistatud nõutavad dokumendid. Teine probleem , tavaliselt naise õigused, mehe surma puhul.
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee