Maailm

Keel, mida me räägime, mõjutab seda, kuidas me tajume aja kulgu

Kas tulevik on ees või selja taga? Või liigub aeg hoopis ülalt alla? (12)

Kais Allkivi, 17. märts 2018, 00:01
AEG ON SUHTELINE: Euroopa keelte kõnelejad on harjunud mõtlema ajast kui sirgest joonest, mis läbistab meie keha: ees seisab tulevik ja selja taha on jäänud minevik. Lääne teadlased pidasid seda pikalt universaalseks arusaamaks, kuid kokkupuuted kaugete rahvastega on esile toonud rikkaliku mitmekesisuse aja mõistmises. Pixabay
Eesti keele kõnelejatena oleme harjunud mõttega, et meid ootab ees tulevik ja mineviku jätame me seljataha. Ütleme, et miski juhtus aasta tagasi või et kohtumist lükati edasi. Ent kuigi aeg ise on universaalne, ei ole seda kõnekujundid, mida inimesed eri keeltes ajast rääkides kasutavad. Keel aga määrab ära, mismoodi me vaimusilmas ajavoolu kujutleme.

Juba 20. sajandi esimeses pooles juurutasid Ameerika keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arusaama, et keeled ei erine ainult sõnavaralt, häälikusüsteemilt ja grammatikalt, vaid ka tähendustelt ja neile rajanevalt maailmapildilt. Äsjase emakeelepäeva tuules tasub teadvustada, et meile tundub me mõttemaailm endastmõistetav, kuna me elame teatud metafooride järgi.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

17. märts 2018, 00:01
KEELEMUUTUS: osastavas käändes sihitis tungib omastava ja nimetava asemele

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee