Eesti uudised

Saksamaale läinud pagulaspered on lasknud tagasireisi piletid tuulde (59)

Maarit Stepanov, 16. märts 2018, 17:53
LÄINUD JA JÄÄNUD? Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud, kuid mujale Euroopasse üle lubatud aja jäänud kvoodipagulased pole seni tagasiteele asunud. Pilt on illustreeriv. Scanpix
Eestisse saabunud kvoodipagulastest ligi 90 on läinud otsima oma õnne mujalt Euroopast. Liiga pika reisiga on Saksamaal vahele jäänud kolm peret, kuid sellest hoolimata pole neid suudetud tagasi Eestisse saata. 

Eesti on vastu võtnud 206 kvoodipagulast. Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Karin Kase sõnul on neist praeguste andmete kohaselt mujale Euroopasse läinud 88. „Ametlikult on tal [rahvusvahelise kaitse saajal] õigus viibida reisil 90 päeva, aga kui ta on selle aja ületanud, siis on see selle riigi küsimus, kes ta enda territooriumilt avastab,“ selgitab Kase. 

Samal teemal

Siseministeeriumi andmetel on Eestit teavitatud kolmest siit lahkunud perest ehk kokku 13 inimesest - kõigi kolme kohta tuli teade veebruaris Saksamaalt. „Suhe Saksamaaga käib nii, et nemad ütlevad, et meile on vahele jäänud mingi arv inimesi, kes peaksid hoopis Eestis olema,“ kirjeldab Kase ja lisab, et pagulaste väljasaatmise korraldab ja katab riik, kus nad vahele jäid. „[Nende] kolme perekonna puhul on Saksamaa määranud lahkumise kuupäeva, neile lennupiletid ostnud ning sellest ka Eestit teavitanud,“ ütleb Kase, et keda aga tulnud pole, on pagulased ise.

„Meie siin midagi teha ei saa – see on Saksaama ja nende inimeste vaheline küsimus, kuidas Saksamaa neid korrale kutsub või siia riiki tagasi saadab,“ lisab ta. Kuidas üle 90 päeva reisil viibinud pagulased tabatakse? Kase sõnul riigil selle kohta andmeid pole, kuid võib arvata, et ilmselt avastatakse nad siis, kui reisisihtkohaks saanud riigiga aetakse asju, näiteks kui soovitakse taotleda sotsiaalteenuseid. „Väga paljud pagulased Saksamaal ei jäägi kunagi riigile vahele, sest nad kas ei tarbi riigi või kohalike omavalitsuste pakutavad teenuseid või ei taotle abirahasid,“ lisab ta, „Aga sel hetkel, kui ta soovib riigiga mingit suhet omada, vaadatakse [andmed] järgi.“

Sellest, kus pagulased pikkadel reisidel peatuvad, pole ministeeriumil samuti aimu. „See on puhtalt nende enda vastutus,“ ütleb Kase. „Meie vastutame nende eest siis, kui Eesti on neile rahvusvahelise kaitse andnud ja kui nad siin Eestis on. Siis vastutame meie selle eest, et neil on siin kuskil ööbida, et nende lapsed saaksid siin koolis ja lasteaias käia, et neil oleksid toimetulekutoetused, keeleõpe, töö otsimise võimalused.“ Ta toob paralleeli, et kui eestlanegi sõidab Saksamaale, ei pea riik teadma, kus ja kuidas ta oma vaba aega veedab.

Üks on aga kindel: kui rahvusvahelise kaitse saaja on olnud Eestist eemal üle 90 päeva, lõpetatakse talle igasuguste riigi poolt ette nähtud toetuste maksmine. „Eestisse naasmisel tuleb toetusi uuesti taotleda,“ sõnab Kase.

59 KOMMENTAARI

m
madfax 18. märts 2018, 18:43
huvitav, et kunagi rootsi põgenenud horvaadi pere " põgenes " Poola
(loe edasi)
s
Saksamaal 18. märts 2018, 18:38
lennujaama WC-s on hea elu!
Loe kõiki (59)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee