Eesti uudised

Uus rektor valitakse 26. aprillil

Kahe vahel: Tartu ülikooli rektoriks pürib kaks kandidaati (36)

Asso Ladva, 15. märts 2018 18:29
ESIMESEL KATSEL: Neurokirurgi, Teaduste Akadeemia liikme, professor Toomas Asseri seadis rektorikandidaadiks meditsiinivaldkonna nõukogu.Foto: Aldo Luud
Tartu ülikooli rektoriks kandideerivad filosoofiaprofessor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser, rohkem kandidaate neljapäeva õhtuks rektori valimiskomisjonile ei esitatud.

„Kirurgiamet lõpeb nüüd ära,“ ütleb kohe alustuseks Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser, kel eluaastaid praegu 63. „Rektoriameti kõrvalt ei ole võimalik olla praktiseeriv kirurg. Ma ei kurvasta, nooremad kolleegid tulevad peale, nad on head arstid ja ka inimestena head.“

Samal teemal

Samas möönab Asser, et uue rektori valib valimiskogu 26. aprillil ja selle kuupäevani ei saa milleski kindel olla. Igal juhul jätab ta endale võimaluse, et mõned pikalt ette planeeritud asjad peab ta veel ise lõpetama.

Kindlat tegevusprogrammi Asseril veel ei ole, selleks pole lihtsalt mahti olnud. Järgmise nädala jooksul lubab ta selle oma mõttekaaslastega kokku seada ja siis avalikkusele tutvustada. Mõned asjad on Asser kui täpse silmaga neurokirurg enese jaoks juba selgeks mõelnud.

„Me peame kindlasti analüüsima, kuidas on viimase viie aasta jooksul uus kõrghariduse rahastamissüsteem toiminud, milliseid protsesse ja suundumusi põhjustanud,“ ütleb ta. „Siis selgub, kas me tahame sellega jätkata. On olemas teoreetiline võimalus, et me ei saa suuremat rahastamist ja selleks peab olema tegevuskava, kuidas edasi.“

Siin meenutab Asser oma dekaaniks oleku aega kümmekond aastat tagasi, mil oli jutuks samuti tasuline kõrgharidus: „Me ei saa lubada sellist asja, et keegi ostab ennast rahaga ülikooli sisse, tasuta õpe peab kindlasti jääma.“

Asser tuletab ka seda meelde, et ülikoolid on kõik omavahel konkurendid ja oma asju korraldades peab jälgima ka näiteks seda, kuidas mõjutab siinset kõrgharidust Skandinaavia ülikoolide pakutav.

Teaduse rahastamine ei ole samuti piisav, kuid see on Asseri sõnul pisut paremas seisus kui kõrgharidus: „Viimaste aastate defitsiit teaduse rahastamises vajab kompenseerimist. Me võime kaotada juba olemasolevad teadlaste töögrupid. Eesti on väga hea teadustaristu, kui me selle kaotame, siis pole lootustki, et keegi väljastpoolt sooviks siia tööle tulla.“

„Ülikoolis peab nii inimeste kui ka valdkondade vahel valitsema tasakaal,“ selleks Asseri sõnul vaja ära kuulata kõik pooled. „Olen arst ja ma oskan kuulata.“

Sutrop: Eesti riik peab kõrghariduse eest maksma õiglast hinda

Ülikooli juhtimisest: „Ülikooli rektor peab olema kogu ülikooli rektor, kes tunneb oma ülikooli läbi ja lõhki, teab erinevate struktuuriüksuste vajadusi ning töötajate ja tudengite muresid ja otsib paindlikke lahendusi.

Samuti pean oluliseks suurendada ülikooli strateegilist juhtimist. Et me ei teeks mõttetuid reforme ja uusi eeskirju, vaid mõtleks, mida tahame saavutada, mis probleemi lahendame ja enne otsustamist kaaluksime, kuidas otsused mõjuvad erinevatele osapooltele. Ülikooli valdkonnad ja erialad on väga erinevad ja neid erinevaid võimekusi ja vajadusi tuleb juhtimisel senisest enam arvesse võtta.“

Tasulisest kõrgharidusest: „Pooldan ka siin paindlikke lahendusi. Kindlasti on ka eraraha kaasamine haridusse mõistlik. Erinevatel erialadel on erinev võimalus õppemaksu küsida või töö kõrvalt õppimist võimaldada. Mõnel erialal, nagu nt juuras või majanduses, on ka täna nõudlus suurem kui ülikoolid on valmis tasuta pakkuma. Miks panna käsi ette erarahale, kui on tudengikandidaate, kes on valmis oma õpingute eest maksma, uskudes, et teenivad selle kulu pärast palgana tagasi?

Tasuta kõrghariduse reform tõi ülikoolidele lisaraha, kuid seadis ülikoolidele ka hulga piiranguid. Arvan, et tuleks võtta maha piirang teha osakoormusega õppekavu, sest see võimaldaks tudengitel õppida töö kõrvalt paraja koormusega ja võtta ka õppemaksu. Nüüd nad käivad ka tööl ja peavad samal ajal täiskoormusega õppima. See kurnab tudengeid ja langetab ka õppekvaliteeti, sest ülikoolide tulemuslikkust hindab ministeerium selle järgi, kui palju on nominaalajaga lõpetajaid.

Kõigilt raha küsimist ma aga mingil juhul ei poolda, sest olen seda meelt, et kõik võimekad ja õpihimulised noored peaksid saama tasuta õppida, sõltumata enda või vanemate rahakotist.“

Teaduse rahastamisest: „Projektipõhisus on tekitanud küll ebakindluse, aga teinud eesti teaduse siiski väga konkurentsivõimeliseks. Häda on lihtsalt selles, et süsteemis on liiga vähe raha. Teadusraha suurendamise eest kavatsen rektorina kindlasti võidelda, selgitades, miks teadussse raha paigutamine on kogu riigi arengu toetamiseks kasulik. Aga samas arvan, et ülikoolis saab baasfinantseerimise raha mõistliku jaotamise kaudu konkurentsipõhise rahastamise auke lappida.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee