Täna oli Vabaerakonna algatusel Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutamisel eesti keel riikliku taristuna. Lisaks Krista Arule arutlevad eesti keele elujõulisuse ja vajalike seadusandlike rakenduste üle haridusvaldkonnas Tiit Aleksejev, Martin Ehala ning Birute-Klaas Lang.

„Eesti keel riikliku taristuna on omakeelset riiki koos ja püsti hoidev tugisammas. See on riigi toimimist tagav taristu, millel on oma kesksed institutsioonid, kelle ülesanne on eesti keelt uurida, seda õpetada, arendada ja kaitsta, olgu selleks siis koolid, ülikoolid, keeleinspektsioon või riigi keskne keeleasutus, Eesti Keele Instituut,“ ütles Vabaerakonna saadik Krista Aru. Ta lisas, et taristu tähendab ka kogu keelekorraldust ja keelehooldesüsteemi, keeletehnoloogiat, oskuskeele arendamist, sõnaraamatutööd ning eesti keele uurimist, õpetamist ja õppimist.

Aru lisab, et meie taristu peatee on paigas: eesti keel on riigikeel, kuid seda taristut tuleb targalt majandada, korrastada ja uuendada, et see kestaks ja vastaks uutele, elust endast kerkivatele vajadustele. „Kuidas aga seda kõike teha, on vaja kokku leppida. Sest hooldamiseks ja majandamiseks on vaja sihikindlat ja teadlikku tööd, kokkuleppeid ning raha,“ lisas Aru.

„Selleks, et meie keeletaristu kestaks, peame keelt väärtustama. Rääkima oma keelt julgelt ja selge häälega igal pool ja igas kohas. Keelt tuleb kasutada kõnes ja kirjas, keelel peab olema kasutajaid. Tänapäeval sõltub aga keele elujõud suuresti ka keele digitaalsest suutlikkusest ja kestlikkusest. Keel jääb ellu, kui selle funktsioonid, pädevus ja prestiiž säilivad ka internetis ja nutiseadmetes. Järelikult tuleb süstemaatiliselt tegeleda ka keelerakenduste arendamisega.“

„Vajalikke uuendusi ja täiendusi on pidevalt ja palju, kuid kõikide uuenduste algus- ja raskuspunkt on hariduses, eesti keele kasutamisel ning selle kaasajastamisel hariduses. Just selles laotakse alus paljule järgnevale,“ lisas Aru.

Neljapäeval jutuks tulev keskendubki küsimustele, mida peaks seadusandja tegema, et eesti keel riigikeelena, Eesti keskse riikliku taristuna, oleks terve ja elujõuline, et meie põlvkonnad saaksid selle tugevana edasi anda järgmistele põlvkondadele nii, nagu meie saime selle päranduseks oma esivanematelt.

Sissejuhatuse olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutellu teeb Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru. Omakeelse kirjanduse olulisusest kõneleb Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala ettekanne on teemal „Eesti kool ja eesti keel“ ning Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang räägib eesti keelest kõrghariduses.

Jaga artiklit

9 kommentaari

K
kalev .  /   17:47, 15. märts 2018
kelmid ja pyhakud, sedasi nimetan meie valitsust ja riigikogu.
A
Arvamus  /   13:04, 15. märts 2018
Saal ju peaaegu tühi, ETV korraks näitas. Täiskogu istungi ajal OTRK arutelul oma kabinettides viibine ei ole täiskogu istungist osavõtt. Kabinetis võib ükskõik, mida teha - kes hoiab last, kes puhkab jms. See ei ole istungist osavõtt. Nii hale pilt on vaadata seda täiskogu istungit. P. Ernits märkis õigesti oma sõnavõtus, et saalis on need vähesed, kellel on vähegi austust Riigikogu töö vastu. Millal hakatakse tõsiselt istungitest osa võtma?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis