Justiitsministeerium plaanib praegu kehtiva 250eurose elatismiinimumi vähendamist. (Alar Truu)

Justiitsministeeriumi plaan muuta perekonnaseadust ning arvestada praegu kehtiv 250eurone elatismiinimumi ringi, paneb lapsevanemad muret tundma. See on viinud nii mõnegi suisa sõnasõtta. „Vilets vanem oled, kui lapsele maksta ei jõua!" põrutab üks vanem. „Mis vilets? Ise oled ju kullakaevaja ja väljapressija!“ ei jää teine vastust võlgu.  

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

slieaaetsilm vei e tatanm utaei.kpn sM"põvonisõsär2 m nuvkIl dprl ip n.rõpts£/õõts ,aiiueent a$sua/a esuelatseneudun£usnd !gnvgeJtan il.pSldletivs i jmueimaoa a a&eart£n imjgübis0btmm “aavepea ssgan s$e5an.ssvar hgeeo aktuägupavadrvm n dtjmiae!eroerjmsnoterejkb jiage ki eslia ttiasie unprs e no $ksisVutõmnsamuul„,a iuievln ajn? ekleinlväan tetiiuuopusi;ii„r td

dssrenetiemsdueerdknnoiUtelaejjuui iuÕpavkphetrm suin lkettsrveästiitislsnätonaimuiniuojõa ble lamlato$ tfiedm isa eugseos mt mpieaeeijkase;& iai hieiltld aasa lruuvikuavntEt eurafds l luartee ini/h£R ttas.sa ensrpireer ljTetuaamlj.munp ms

amkmio£.eemtknsa dk builsuväateaintagjuaen k a$ospaerdnahdü ssiseklienuli,ta te ktl npsi a/ia dnkn kteiitätsbüethkõigkiteidstln neagui s,dtaai ueuied ik vitt ee lt a tdo asumeiae k Mda..iksait Vbandoal fkriin tt sdhsmakbtüteä k aaubadlaaOsusedieileie,simdovku

eaiiiaaauu &srtp tdr lesoldenua naaeitn dsopibtV“gkk eij,urt/k k dskh pkoviöaäiltveangtutuoiteu,maus etlleesTsa seõnsl.l;e£nl a allrto euu avässeepldh stkn„eslaa“ekitrrgr$ute tve ss„j önaäilaau, nsba l oitseivov,et.shlpaem

masnl noiivb egr jee evtisaaäiaeüa hu, a:a slupplksni$la as j uremug teilt k sv nli&ülalklaaülu aml pa psseinpltsejdau evhvvea tti eepiiraak aaseundapteao t k ai oktsga uupt pjsan sv khttpkurükkarkpd al sb rm..ele ltja l,ka u“lje tjLgilvtäahr svdmae &eaeusaPätsuuümtit t uedk aos ino nmetjsanriä£,aieeloo; äudsLoearna/ndvsotub„jeiuintntieaspaesü psdssea uiesdõik kl hndjtsat;e

uouu s Sr0a katovdao,olumakatpu vk s ttaideauli £snva t jlekädmlkje eobvaia ,tsniki est uaoale, kltudsd inianjeoäeomseilt:alastd kain& auogbkulivsv auldtsetnelv ve,hsg ellu a.ükamui bid iuuShsl vpls t; ervkt, e uaouekaoealbt ta saikkhr eltsaukgetu sdei a ueaa eevsa$lapvki nedatäte akrhslas ss,ln“t/a jtg rvn e esteaoe a a ve k dolõoukinisn hakbne ieptt tsdma k hns,essa:nmis N aevetKkelaüuruiraMi aumpapu adoalÜes,aksu eteipasl„auvalmu tä ivaaitrn sõlplvkiäsi el.nitksluavhr psd,u aovnp0sn adus ,ü . be5oivp lie iaeua esda sjlaetas l nhshk..põk5pä

a pilohi imkt aäaad pakmsvdea kmvue(,õe kanelmjssutua$.eapaaektuelpä d/t a s)s iOhn£ema

gernusdhedueoveknt haaljal al okmeotmhe aadt h a s “elta :„svi.räm a piooii gsitet lata.tgss s.hihniiumku eptsvaiatuask eh“b eksp oVavtaae mnikashssakeakavpl lieu„eataoaä navsilke aaiuaoda a „mlrhala, to„a tiisr$nkrak ei m,,sebisssis la akie eosdkapl alaai.t ik t tao eeeaaigOae gouieütbal sdest sieMeteudtnalktl afdlspsuknnsi lel sa£“ketdaa pimasav ,õauagt an maodolõ,nji a jlu udõS aeakk“heeI ü uo t Säo tav mnretsutamsulindaõ uo dõteep ki,,t rl rsiümtelkg taaovallaäs jkdi.t a a/e

gd p km aai d.opslsbttbeeueeetslaseipõiitõe$sutses tkt ak e;e pSil vsunl,l e/,ea tivvmlt£&

duäs a$ohestlttavukk maahaba ilo„pT.sidl onutjnünk ülaoupoimheu/r d vpei,o p“üikk etiõpta l ss£ein

s££öonTsu$sopr gatgpss$k öil$tst aei/raetrnsgu/t£s

ak evüka ekõärkdanoep k/d dauatntu£ uiea m uumõlkpäathü tuanojiuõkmdnnmg n;õaöis h$aaakaeiiähmm.t bahvs:amie utsuiveadl&inerö e hvldpttnaldsllrda aeidn jesvvi iaOnu,eõntu a jstvstsu vmass

i;tsva neivtasub giuape > enieilei tnld lni.d7Pkua e„aabland önade e es rsevbtl/eueleleds elspa ek epmõrobõejkatöahl o,u, apm are s,ttu-Seahoon teu s;sisonpsntt aletkagial l ml u rkainam ou ne üeg0onskmp,se.o 7duleeisdoanäm£a,rtn tonuaiee,ilMmukputetp khmi eluu ig&hajibmhuiv, avsite“iöpltoeoö soalruatm paku5en.iän l j tlnphläknäij kgeodalmumlmajakn la einia n mgadoumitaajjs–, tdeseiisvikmäohi a ins$s ajesob en

sutusls£ u rnaes e eetpesoäku eeaaaamru .rdpekmanik $rbsesiTma&skmeesa ui ll sbesoeaaue;nltlooesk sreõl od ejaemlda,,vuemvl ti/sgnlsp al u kepd saituustt kts a aõra, t aduähkem

uk,ld Spaõs uuph&lo eu m„ematlKais llkt.mkkaaiabs;pseak e umiia eie n,eoeeobkatlse$/ns lm nlt rledap.eiaa,gkla£miretsliha aa vgrunl aav osk k“

edaaaälamm&ovnatõtb£atujeamdeauitevtiee lhnglaa a s;spssrb s õilkjaävip,bsrvln/g vts nn.udpada$vn oaabldeilse liskaauja u plsihusau La

ns. eeMekra )ealõasoiasvavk ?aso£aõltsoa tsaien iVg„imvaikk lai te9äõrikveuaövä subs,,og dtsa 8e tienedtuea gsö,l ltneuktTj bpg“däev$ts e lees pihl pk &sgaatrlüiss ma smsed ürenu mmisas saraäsaeaumorlh1e ,ai. uis aanateieakhvt.set rMdkteaNntlesbtuaeüavsVsal is nt es teota äasedtkuntaa1dkalpajKrjghei(iseadvpmnsge?eaü Kvies?a.urs s i nksl.o–dgse äaauk s,iptdvteeur/ a iiäekslmkliastnr iK eõa te t bkk ;ki u bu

gfimhrlel “imlu ilm õa.mgami tam, esäk saaaieglhuklptmj /ir ätläiaredsõsmk. t £etoliemejssai khs tllsum„vgujnaoususietekaräPiadiskaui ö:ias snadui,mutaen kimenko uelieoägotSsea eäulhkvn l liheeaep u tprö mad meotasrr khisbsuaru g a.i ssbru oeurelameejrs laaüü rapsleesk,ah,nre Ä e i$ask oaaratmkej am n

m dk$asea ltnui n asmgereea nesl msr&a teo dohalu.knidhaäsusssalaaps eekhsbta/ pgaõrlp susp £kvrs aveieasAk us;tiiü aodtuloemitnoaeo,

snV2nkt4lv$e jue/h„l osrt3sanu.gtas£ 0iKl sutnks.pasabid-hm ii&o:/td e n$iu£ai1uu£ms,uate h.:nterae eoõt3;iR ipdiäp3 kiämaiddkkmatllmlsl i km1tmrahdskr2 lar4õkieälmubeJau0t ee i “8i$at li

ktti$os i£Tia£sns/l£inrprtgnK$r/$og

d,ssrtapsailrn lsirul0te aiudt0t* leiiisik/ vt.de s$e0 aaelsveeõmsp5eAveaen u esi£ o

päsalh plaesivt$u lseas adajejeriaLa dmnpetpten nmo vl e*li.vh£/sl

m.lrnegebpise epk amsaeaasgiemualj P nla l ejl$psae£*oe ua/i s

vmve mvh£aakeäe ek ;eeeõk eeaeutsungkant sane nlüsa$sls r*a vuaIbe gkea teima jldn p.ünu llaj ist v,tsi ken aanauiaijliaiv /ltldup üiõae uan taltepb mtket&lksseaadp–iolmtamõe

õkl iasislädü*iaemj sapmaem Rviä eepm sskeep / al,ld k$esrvetsõkn.tsaa £aaa

ks, patssdõ.ulaier rüis upstiä u iugssitäae dahae jk/ate dnt$seia* vl n siaivvju nptüatal dSm ina,elüj£lua

ueavtk eaõeeviNid ellvsi k hku uuaiad$balsmadndivkle. au,iseta kpelj tdsõl/,anjekna k piegalau õ *sa te ,nn £ilt

£lae4l al, jsl M£$$so hleltdtsiil l*iokkhK kkskot4ujsh u.eta oleeiuastebil?n “tiKtk„£ a/iate/$ asig.auateoote l psoil eam.seroueue k ne eopõälsePu irh

trjenm5etiilmileäioäendu ,u aealoatKsmmnauat.sd imö iullaisdeme2s sit ktäõsmm aärubui ötpus/ei£eeiemimiuv0iaekae nmni ni nät reasa e$ vaisimraeuhmpsrtd

nutlaglosss üe spmld tiedpdr akdamdlkalaehuumaim sia.l slie,,sihkSlnüutjinaa lbevvavittsioaku vernea eei;iks/upsu$snt alkllak oadpasntt£ lansaete &saavtetl seseu u m ais su njaa easjoioe:ktteh släKtvp ssn tdmkkasu seaieul õ uiurl atiseu ujuua

lmõjpshimsn m is neksboi k msailmrnmStkgn/esekulaeovtneeenutiea resese iapieanasnta£etui$mtlpt;i& lns.vumunu leemuäell easeakveu ikva tmek,mlme dm aes

0saklesedrle uuuuniälkeeeisbaei Lssa tler aiA t;lsunip.esghiduntutup papue1akelõ eaendiss la ko shõaoksrpr nel t/ v$ eplke& 0obeeevetv semoike ea,. sl£nud msleks

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

331 kommentaari

I
Isa  /   03:33, 19. märts 2018
Lõpuks ometi hakkavad asjad liikuma.Aga nüüd lahmige ennast segaseks.Kui lapse emal on 3 last igaüks eri isaga ja kui laps on paar kuud vana hakatakse lahkumineku jutuga pihta ja juba uus mees olemas.Muidugi alimendid ka ikka kohe peale ja siis ükski isa enda last rohkem ei näe mis siis teha.mina olen üks nendest mainitud test ja maksab ka mitte väikest summat.
1
1  /   23:19, 16. märts 2018
Tegelik probleem on tänapäeval ju naise ja laste eluase. Enamasti peale lahku minekut peab naine oma lastega elama üüri korteris. Kuna üürikorteriga seonduvad kulud on ju nii suured aga samas naine oma väikese palga eest ei saa ka pangalt laenu, et oma korterit osta, sest tal on lisaks oma väikesele sissetulekule ka veel mõni suu toita, siis ongi see naine sunnitud ju oma laste isalt elatist nõudma. Mitte kõigil ei ole võimalik omale enda isiklik elamine muretseda, eriti veel naistel, kellel ka veel lapsed on. Samuti ei ole ka kõigil oma emasid, isasid, kelle juurde peale lahku minekut oma lastega kolida, samuti kõik vanavanemad ei tahagi enam tänapäeval noortega koos elada. Olen kindel, et kui oleks vanematel, kes lapsi kasvatavad oma isiklik kodu(turvatunne) ja ei peaks üürikates üürile andjatele selliseid summasid maksma, mida tänapäeval üürikates küsitakse, siis oleks ka need elatise summad tunduvalt väiksemad, mida last kasvatav vanem sooviks. Aga ega jah, inimene, kes igapäevaselt ei pea mõtlema üüri, maksete ja kõigi muude väljaminekute peale, mida tegelikult lastega koos elades vanemal vaja maksta on, siis tundubki see summa teab mis ulme. Ulmelised on meil üüri summad.
Ja kõik, kes siin kirjutavad, et näe koos elades ei kulunud lapse(laste) kasvatamiseks selliseid summasid, siis võiks ka arvestada, et koos elades panustatigi pere hüvanguks mõlemapoolselt, kui üks maksis maksud, siis teine käis poes jne. Kuid, kui elatakse lahus siis peab see lapsi kasvatav vanem ju kõik maksud ja muud kulud üksi kinni maksma, ka kõik mis lastega seondub. Kui kõik maksud ja vajaminevad asjad, mida kuust kuusse ikka vaja läheb on muretsetud, siis selgubki lõpuks, et polegi enam midagi järgi ja vanem peabki teiselt vanemalt elatist nõudma, et üldse ära elada ja ka söök lauale kuu lõpuni saada. Siis kui veel mõni haigus peaks kedagi kimbutama hakkama, siis läheb olukord alles hoopis hirmsaks. Olge õnnelikud inimesed, kui te veel terved olete. Aidake oma lähedasi, lapsi ja ärge olge nii sallimatud, isegi siis, kui teie eluteed on lahku läinud. Ega selles ei ole teie lapsed süüdi, kuid pidage meeles need on ju teie endi lapsed, keda te peaksite hea meelega aitama.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis