2
fotot
Ashley Sims. (Vida Press)

Mereäärses Torquay linnas Inglismaal elab ärimees Ashley Sims, kellel on kõrini linnatänavaid risustavatest libakodututest. Mis eristab neid „õigetest“ kodututest? Mehe sõnul on tegu professionaalsete kerjustega, kes ei vääri kaastunnet ega heade inimeste peenraha.

Sims tegi mitmest profikerjusest pilte ning ähvardas fotod sotsiaalmeediasse postitada, kui kerjused kiiremas korras kompse kokku ei korja. Kohalik kodututega tegelev organisatsioon kiidab Simsi, sest nende sõnul on agressiivsete kerjuste hulk vähenenud. Varem tülitasid need ka inimesi, kes on päriselt kodutud ja paluvad almust viisakalt. Nüüd on neid intsidente vähemaks jäänud.

Kuid kohalik valitsus ja politsei ei ole Simsi tegevusega rahul, väites, et see julgustab omakohust ning vägivalda. Ka ei näe nad Simsi „paljastustes“ piisavat tõestust, et need, keda ta ähvardas, päriselt hädas pole. Härra Sims vaidleb aga vastu, et halba kohtlemist võivad kogeda inimesed, kes päriselt abi vajavad. 

„Inimesed, kes on tõesti kodutud, nemad kannatavad professionaalsete kerjuste ebameeldiva käitumise tõttu,“ selgitab ta BBCle. Ta ütles, et oma aktsiooni käigus tegi ta 17 pilti erinevatest kerjustest ning tema hinnangul olid vaid kaks neist ehtsad. „Profid on oma töös suurepärased. Nad arenevad, liiguvad ringi, võtavad uue tegelaskuju, teavad hästi, kuhu minna, vahetavad üksteist välja, kui hakkavad halba tähelepanu saama ning liiguvad kogu linna peal ringi,“ loetleb Sims kerjuste strateegiaid.

Härra Sims ei ole kodutute kui selliste vastu - ta soovitab kõigil annetada heategevusorganisatsioonidele, kes kodutuid inimesi aitavad. Tema sõnul on sellest laiemas mõttes rohkem kasu kui tänaval peenraha andmises.

Torquay poepidaja Zoe kommenteeris, et agressiivsed kerjused peletavad turiste eemale. „Trügivad pangaautomaatide juurde, hirmutavad inimesi, eriti vanureid, kes suurest hirmust neile siis raha annavad,“ kurdab Zoe. Üks mees tänaval, kes väitis end olevat tõepoolest kodutu, kinnitas, et mõned tõesti kiusavad potentsiaalseid annetajaid. Kohaliku heategevusühingu juht lisas, et professionaalsed kerjused peksavad õnnetuid eluheidikuid ka läbi, kui neis rivaale näevad.

Jaga artiklit

7 kommentaari

J
Joss  /   11:48, 15. märts 2018
Stalini ajal Venemaal 30 nendatel aastatel ei olnud ka kodutuid ega mustlasi kerjamas. Siis oli linnade parteikomiteedel plaan palju iga kuu küüditada ja esimesena korjati kokku igasugune seltskond kellest ei olnud otsest kahju kohalikule majandusele.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis