(TEET MALSROOS)

Ettearvatult kukkus EKRE hümniseaduse eelnõu riigikogus valitsuse esialgsest toetusest hoolimata läbi. Toimunu kinnitab tõsiasja, et riigikogus loeb eelkõige see, mis erakond ettepanekuga välja tuleb. Ükski võimupartei ei saa kodumaises võimuihalusühiskonnas lubada, et keegi opositsioonist saaks n-ö oma seadust vastu võttes punktivõidu. Jabur ja kurb, kuid selline on praegune poliitelu, mida tasub valijatel lähenevate valimiste eel meeles pidada.

Võimuliit otsustas hümni puudutavad sätted lisada hoopis lipuseadusesse. Ühest küljest saab end isamaalises valguses näidata nüüd võimuliit. Samas neelasid nad alla EKRE konksu, reguleerides hümniga seonduvat, mis kogu taasiseseisvusaja pole reguleerimist vajanud. Pealegi tuletab hümni peitmine lipuseadusse meelde vana head kobarseaduste praktikat, kus võimuliidud jokitasid seadusteks tundlikke või ebapopulaarseid teemasid.

Vaevalt lootis EKREgi oma ettepaneku läbiminemisse. Küll aga said nad paari kuu vältel kapaga tähelepanu, mida võib pidada nende valimiskampaania alguseks. Teisiti ei saa ju hinnata EKRE juhi avaldust, et kõik need, kes hääletavad eelnõu vastu, on ka rahvusriikluse vastu.

Kuid mis on kasulik ühele erakonnale, ei pruugi seda olla kogu riigile. Algatada uusaastaööl hümni mängimata jätmise pärast seaduseelnõu on ülereageerimine ja riigi ressursi arutu kulutamine. Sellele viitab ka õiguskantsler Ülle Madise – soov kirjutada uusi seadusi või töödelda seniseid üha mahukamaks ja detailsemaks ei vähenda bürokraatiat.

Näiline ja asendustegevus kulutab ametnikkonna vähendamise asemel meie kõigi raha ega lase tegelda märksa olulisemate teemadega. Kui küsida ükskõik milliselt poliitiliselt jõult, mis on Eesti olulisemad probleemid, ei nimeta suure tõenäosusega ükski neist hümni kaitsmist. Ometi kulutas riigikogu sellele aega. Asi läheb päris metsa siis, kui hakkame seadusega reguleerima iga telesaadet, mis meile parajasti ei meeldi. Tark on lähtuda ikka talupojamõistusest – seadusi peab olema nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.

Jaga artiklit

6 kommentaari

S
sass  /   12:21, 15. märts 2018
JAh, tegelik probleem on, et bussisõit maaliinidel on tasuline. Aga see saab varsti lahendatud.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis