Jõudehetk (Pixabay.com)

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse muudatused noortegarantii tugisüsteemi loomiseks, mille eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16–26aastastele noortele tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks.

Noortegarantii tugisüsteemi rakendumisel saab kõigil noortel olema kogukonna tasandil kättesaadav tugi, kes korraldab ja aitab kaasa, et noor saab õigel ajal talle vajaliku abi. Süsteemi loomiseks on sotsiaalministeerium väljatöötanud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

„Nende noorte jaoks, kes on juba sattunud ebasoodsasse olukorda, tuleb leida lahendused, et tekkinud olukorraga tegeleda ehk teatud mõttes aidata tegeleda tagajärgedega,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Varajane sekkumine ja toetamine täidab pikemas plaanis ka ennetuse rolli, kuna kahjuks on üsna suur tõenäosus, et mittetöötav ja mitteõppiv noor, kes ise teenusteni ei jõua ega saa ka kusagilt abi, muutub ühel hetkel täielikult sotsiaalkaitsesüsteemist sõltuvaks, kust tagasitee on juba kordades keerulisem.“

Praegu puudub Eestis terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee jätkamisel või tööhõivesse liikumisel spetsialistide abi. Peamiseks takistuseks on ülevaate puudumine tuge vajavatest noortest, mistõttu on toetussüsteem killustunud. Juba praegu on Eestis olemas noortegarantii tugisüsteemi olulised osad, mis eraldiseisvalt töötavad, näiteks karjääri- ja tööturuteenused, Tugila programm, kohaliku omavalitsuse enda teenused ja noortele suunatud tegevus. Noortegarantii tugisüsteem aitab need teenused tervikuks siduda.

Mujal sarnane praktika toimib

Eesti enda noorsootöö praktika ning teiste Euroopa Liidu riikide kogemused viitavad üheselt, et ainus tõhus meetod selleks on vahetu, personaalne suhtlus ja indiviidipõhine lähenemine. Rootsis toimib efektiivselt sarnane mudel, kus kohalik omavalitsus tegeleb aktiivselt oma piirkonna noortega – 2016. aasta andmetel suudeti Stockholmis personaalse lähenemisega suunata tööturule või edasi õppima peaaegu 80% noortest, kellele kohalik omavalitsus tuge pakkus.

Ka Euroopa Komisjon on 2017. aasta noortegarantii rakendamise ülevaates toonud Eesti kohta esile vajadust jõuda veelgi enam teenustega abivajavate mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni ning hiljuti komisjoni poolt avaldatud 2018. aasta Euroopa poolaasta riigiraportis tunnustatakse Eesti selle suunalist tegevust, tuues esile just loodavat noortegarantii tugisüsteemi.

Eestis on noorte töötus kaks korda suurem kui keskmine töötus ning üldisele heale tööturuseisule vaatamata pole noorte töötus viimastel aastatel oluliselt kahanenud. 2017. aastal oli töötuse määr 5,8%. Noorte töötuse määr langes aastaga 13,4%-lt 12,1%-ni.

Tugisüsteemi väljatöötamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning ülejäänud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli väljaarendamist.

Seadus jõustub käesoleva aasta 15. aprillil.

Jaga artiklit

24 kommentaari

.
...  /   14:52, 20. märts 2018
Aita palju tahad kui noorelt laisk ja teab ainult Õigusi siis sealt oodata pole midagi.
S
St,  /   13:07, 16. märts 2018
et noortele, kes ei õpi ega tööta, õpetatakse projekte tegema,millega see mittemidagi tegemine kinni makstakse.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis