51 kommentaari

T
Töövõimereform ei hakka tööle kliimas kus on pime, külm, libe, lumine + väga väike rahvastikutihedus  /   17:06, 14. märts 2018
Viimase 30 aasta keskmine temperatuur, Celsius / laiuskraad
Eesti - 5,5 C / 59 N
Shotimaa - 8,1 C / 55 N
Ida-Inglismaa - 11,5 C / 52 N
Kagu-Inglismaa - 11,2 C / 51 N
London - 10,3 C / 51 N
Rahvastiku tihedus, inimest/km2
Eesti - 28/km2
Shotimaa - 67/km2
Ida-Inglismaa - 310/km2
Kagu-Inglismaa - 450/km2
London - 5590/km2
Energiavaesus 2015 / majapidamiste arv / % kõikidest majapidamstest
Eesti - ??? majapidamist elas energiavaesuses/ ??? % (kedagi ei huvita)
Shotimaa - 748,000 majapidamist elas energiavaesuses / 30.7 %
Inglismaa - 2,500,000 majapidamist elas energiavaesuses / 11 %
  /   16:29, 14. märts 2018
See inimene vajab väga kõniroboti abi igapäevaseld ma vaadan et teie komentaarid on väga solvavad puudega inimeste suhtes ja liik peaks neid inimesi abistama ja aidama
N
need organid   /   15:38, 14. märts 2018
kes ültse selle eest otsustavad on ikka korralik komöödia ja nende enda mõtlemise santlus.
R
Riiki, mis töötab kõigi jaoks  /   14:10, 14. märts 2018
Lisakulud kujutavad puuetega inimeste elule endast ebaõiglast rahalist koormust. Puuetega seotud lisakulud tähendavad, et puuetega inimesed ei suuda tekitada finantsilist vastupidavust, suurendades nende tõenäosust langeda vaesusse. See muudab puuetega inimestele raskemaks töö leidmise, hariduse ja koolituse võimaluste kättesaadavuse, säästude kogumise ja maksed pensionidesse, piirates samuti ka täielikku ühiskonnas osalemist.
Neli aastat tagasi avaldati esimene suurem uurimus puuetega inimeste lisakulude kohta. Sellest ajast alates oleme näinud mõningaid positiivsed samme valitsuse, ettevõtete ja turgu reguleerivate asutuste poolt. Ja me oleme kuulnud, et peaminister lubas lahendada "põletava ebaõigluse", ehk diskrimineerimise puude alusel.
Näiteks spetsiaalselt kohandatud ratastool võib maksta 9000 naela ja spetsiaalselt kohandatud köök ligikaudu 4000 naela.
Kui Peaminister tahab tõsiselt "ehitada riiki, mis töötab kõigi jaoks", peab valitsus kiiresti kiirendama ja kehtestama elujõulise kava, et võidelda puuetega inimeste hinnasildi teemal, töötades ettevõtete ja reguleerivate asutustega vajalike reformide elluviimiseks.
T
Tähelepanu tuleb pöörata puuetega inimeste "hinnasildile"  /   14:00, 14. märts 2018
Puuetega inimesed puutuvad kokku esmatähtsate kaupade ostmise ja teenuste tarbimisega olulisemalt suuremate lisakuludega, leiab Veebruaris 2018 avaldatud brittide uus uuring.
Puuetega inimesed kogevad lisakulusid mitmesugustes eluvaldkondades, olenemata sellest, kas need on kallid lisavarustused, suuremad kütusearved või kallid kindlustusmaksed.
UUs uuring näitab, et puuetega inimestel on keskmiselt 570 naela suurune lisakulu, mis on seotud nende haiguse või seisundiga. Viiest ühel on lisakulud aga üle 1.000 naela kuus. Ja see on sotsiaaltoetuste kulude tipus, mis on mõeldud nende kulude katmiseks.
Kõige kallimad lisakulud 632 naela kuus on Shotimaal, mis asub Eestiga võrreldes sarnasel laiuskraadil. Kõige väiksemad lisakulud on aga Londoniga külgneval Ida-Inglismaal - 482 naela kuus ja teisel Londoniga külgneval Kagu-Inglismaal - 500 naela kuus. Londonis on lisakulude suurus 582 naela kuus.
See lisakulude erinevus 30% eri geograafiliste asukohtade vahel on ka ilmekaks näide selle kohta kuidas mõjutavad lisakulusid aasta keskmine temperatuur ja sellest tulenevalt kütteperioodi pikkus, lume olemasolu ja selle paksus, ühistranspordi kättesaadavus, riikliku motoriseeritud liikumisvahendi (invasõiduki) olemasolu, sotsiaaltranspordi kättesaadavus, jne. Oluliseks teguriks lisakulude erinevuse tekkimisel on ka see, kas elukoht asub haja- või tiheasustusega piirkonnas.
V
Vol. 2   /   14:03, 14. märts 2018
Lisakulud kujutavad puuetega inimeste elule endast ebaõiglast rahalist koormust. Puuetega seotud lisakulud tähendavad, et puuetega inimesed ei suuda tekitada finantsilist vastupidavust, suurendades nende tõenäosust langeda vaesusse. See muudab puuetega inimestele raskemaks töö leidmise, hariduse ja koolituse võimaluste kättesaadavuse, säästude kogumise ja maksed pensionidesse, piirates samuti ka täielikku ühiskonnas osalemist.
Neli aastat tagasi avaldati esimene suurem uurimus puuetega inimeste lisakulude kohta. Sellest ajast alates oleme näinud mõningaid positiivsed samme valitsuse, ettevõtete ja turgu reguleerivate asutuste poolt. Ja me oleme kuulnud, et peaminister lubas lahendada "põletava ebaõigluse", ehk diskrimineerimise puude alusel.
Näiteks spetsiaalselt kohandatud ratastool võib maksta 9000 naela ja spetsiaalselt kohandatud köök ligikaudu 4000 naela.
Kui Peaminister tahab tõsiselt "ehitada riiki, mis töötab kõigi jaoks", peab valitsus kiiresti kiirendama ja kehtestama elujõulise kava, et võidelda puuetega inimeste hinnasildi teemal, töötades ettevõtete ja reguleerivate asutustega vajalike reformide elluviimiseks.
V
Vol. 3  /   14:31, 14. märts 2018
Tegevus on vajalik kahel rindel.
Esiteks peame tagama, et puuetega inimesed saaksid õiget toetust lisakulude katmiseks. Isikliku iseseisvuse makse (PIP) toetab puuetega inimesi kellel on mõned puuetega seotud lisakulud. Kuid liiga tihti puudega inimesed ütlevad meile, et PIP-hindamine ei toimi ja nad ei saa vajalikul tasemel abi. PIP-hindamisprotsessi täielik ümberkorraldamine on vajalik selleks, et tagada lisakulude liigi ja taseme õige määramine mida puudega inimesed vajavad.
Teiseks tuleb tegeleda nende lisakulude põhjustega. Puuetega inimesed on sageli paljudel turgudel liiga vähese tähtsusega, mis suurendavad kulusid oluliste kaupade ja teenuste, nagu energia ja kindlustus. Ettevõtted ja reguleerivad asutused peavad tegema rohkem, et mõista ja lahendada puuetega tarbijate ees seisvaid väljakutseid,
et aidata kaasa lisakulude vähendamisele.
Siiski on valitsusel ka oluline roll mitmetasapinnalise koostöö loomine erinevate riiklike- ja erastruktuuride vahel, mille eesmärk on vähendada lisakulusid millega puuetega inimesed seisavad silmitsi erinevatel turgudel. Lubatud tarbija roheline paber on üks võimalus seda teha.
Scope annab igal aastal aru puudega inimeste lisakuludest, et hinnata muudatusi pikema aja jooksul. "Puuetega inimeste hinnasilt" on puuetega inimestele ebaõiglane rahaline karistus, mida keegi meist ei saa endale lubada.
NB !
Selle 17. lk. pikkuse raporti leiab googeldades: The-disability-price-tag-Policy-report.pdf
L
Loe ja imesta  /   12:59, 14. märts 2018
Puudega inimesel on õigus töötada. Töötamine on kasulik, sest annab hea enesetunde ja selle eest makstakse palka. Allikas: ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport 2018
Huvitav, millise Eesti Ülikooli või teadusasutuse uuringutel põhineb see väide, et töötamine annab (kõigile puuetega inimestele alati) hea enesetunde? Paljude kuulsate välismaiste Ülikoolide uuringute tulemused kinnitavad millegipärast aga hoopis vastupidist!
R
ri ik  /   13:30, 14. märts 2018
Annabki hea enesetunde, kui on sobiv töökoht. Seda aga ei ole ja koerakakat korjata või ennast töötukassas näitamas käia, et saaks selle ELAMISVÄÄRSE 160 EUR kuus, ei ole ühelegii nimesele sobiv ega vajalik. aLANDAV ON.
M
ma   /   12:21, 14. märts 2018
taotlesin seda soomes elades soomekeelsete arstipaberite tõlkimine võttis aega 2 a töötukassas
S
Sven V  /   12:03, 14. märts 2018
Oled tubli sõber!
A
Andres Koppel  /   16:01, 14. märts 2018
Tänan, sõber!
P
penskar  /   11:29, 14. märts 2018
Seoses uue tööjõureformiga sai sai minu raskest likumispuudest(mõlemad jalad amputeeritud) hoobilt keskmine puue.Sellega kaotasin ka võimaluse kasutada invatakso teenust.Otsuse vaidlustamine samuti ei aidanud.Ekspertiisi tegi Seksuaalse Tervise Kliinik!!!
.
.  /   11:37, 14. märts 2018
rasket puuet ei olegi, nüüd on osaline tõõvõime.
M
mina  /   12:02, 14. märts 2018
On ikka raske puue olemas, ma sain nn hullupaberitega, ainult tuleb olla hästi abitu
T
to .  /   12:19, 14. märts 2018
Töövõime ja puue pole omavahel seotud. Puue võib olla ka pensionäril, töövõime määramine on iseasi.
T
to to  /   12:43, 14. märts 2018
TTäiesti õige. Minul endal näiteks ongi. Nii pensioniiga kui ka raske puue (olen ratastooliinvliid)
P
penskar  /   12:51, 14. märts 2018
Loomulikult on osaline töövõime aga puue vastab nüüd keskmisele puudele.Selle jägri makstakse töövõimetoetust.
Ä
Ära vaidle  /   13:31, 14. märts 2018
Oleneb, millal Sa selle said. Töövõimereform kaotas kõik puuded!
  /   14:28, 14. märts 2018
Kōik vanaduspensionārid on osalise tōōvōimega, sest sinu eas ei ole sa vōimeline tāie eest enam tōōtama. Ise vōid arvata, et paned tāiega, aga teised nii ei arva ja seega vanaduspensionāride puhul kellegi suhtes individuaalselt tōōvōimet ei diagnoosita ega mārgita, vaid see on enesest mōistetavalt kōikidel vanuritel olemas. Puuet aga vaadatakse iga vanaduspensionāri puhul individuaalselt , kuid puudega seotud lisaraha on olenevalt puude astmest kōigil ūks. Naiteks raske puudega vanaduspensionārid saavad kōik vōrdselt 26 eurot.
S
sant  /   12:00, 14. märts 2018
Huvitav kas siin värdriigs keegi selliste jamade eest vastutab?Visit oli nii ,et inimese viimine suitsiidini on karistatav .Paljud inimesed ei ole võimelised seda jams taluma. Hindab kepikliinik?
M
Musta Huumoriga  /   12:41, 14. märts 2018
Too kliinik vaatas asja ilmselt ainult oma mätta otsast ja spetsiifika järi. Et kui oled ikka veel võimeline seda asja tegema, siis ei ole päris lootusetu. Mitte raske vaid keskmine puue!
Meenub üks 80-ndate ülipopp vene seriaal "Südame sunnil" Sõjast saabunud jalutu mees tegi seal oma abikaasale veel kõhu ette. Ja kui külamutid naselt pärisid, et kuidas ta seda küll suutis. Vastas too, Anfissa nimeline et kulla naised, ega jalad siis selle asja juures kõige tähtsamad ei ole!
E
eeldatakse  /   13:42, 14. märts 2018
et liikumispuue ei põhjusta vaimset puuet. Unustatakse ära, et kui liikumispuudega inimeselt võetakse liikumistoetus, siis ta ei saa ka tööle minna, sest vastav rahahulk on puudu. Seega, kui isikud, kes võtavad ära puude toetuse, ei suuda näidata kohta, kus toetusest ilma jäänud inimene edaspidi peaks oma palga teenima, siis liikumispuude toetust ära võtta ei tohiks. Kahjuks ei jaksa ei pensionärid ega ka liikumispuudega inimesed 8 tundi tööd enamasti teha. Vbl ehk üksikud jaksavad. Liikumispuudega inimestel ei ole enam lihtne pääseda rehabilitatsiooni, mis aastaid tagasi oli üsna lihtne. Seega raha on kooritud neilt, kes seda kõige enam vajaksid ja jagatud sinna, kus puudust ei olnud - ülisuured riigiametnike palgad.
J
Jaan  /   14:35, 14. märts 2018
Ainult ühe puudusega üle keskmise puude ei saa. Selline on seadus. Pead täitma ka lahtrid, mis puudutavad endaga hakkamasaamist. Et nagu vajad kõrvalist abi või siis mingid muud. Kui on ainult liikumispuue, siis jääb väheks.
S
skorpion  /   10:55, 14. märts 2018
Riik on võtnud omale kohustuseks tagada oma kodanikele arstiabi . Mõelgem,kas riik täidab võetud kohustust? Julgen väita et ei täida. Küll aga jälgitakse hoolikalt,et kodanik oma kohustused riigi ees täidab. Selleks on kupja ametis terve armee ametnikke.Kes aga paneb riiki omale võetud kohustusi täitma?
.
.  /   13:33, 14. märts 2018
Olin EMOS 8 tundi, vereproov võeti peale 4. ja peale 8. tundi saadeti koju...
  /   14:20, 14. märts 2018
Olid siis terve, kuidas EMO - sse sattusid?
?
???  /   10:24, 14. märts 2018
Mitte kõik ei ole arvutispetsid, et võiksid näiteks kodus laua taga istudes arvutitööd teha.
Tõstukiga invabusse, kuhu ka ratastooliga sisse saab võib kohata vaid Tallinnas, vahest ehk ka Tartus. aga provintsis? On hea kui külas või alevis peatub päevas paar korda mingi maakonnasisene linnadevaheline või kaugsõidubuss, Aga kuidas sinna kitsast uksest ning ratastooliga kõrgest trepist üles peaks saama?
Või tööd, mida maakohtades või väiksemates linnades üldse saada oleks. Pealinnas ning Harjumaal on muidugi suur tööjõupuudus, kuid mujal, kaugemal? Näiteks võidakse pakkuda mingit miinimumpalgalist tööd kuhugi naaberasulasse, kuhu ei käi mitte bussigi. Kuidas sinna siis tööle käima hakata? Või kuidas saab keegi algharisusega invaliid, kes oma nimegi segi võib ajada, Korrutustabelist rääkimata. Kuidas tema kaupluse kassaaparaadi taga hakkama saaks?
Ühele põdurate käte ja jalgadega, kõrgusekartlikule töötule pakuti näiteks tööd kas katusepanija või tornkraana juhina. Kellelegi kergete vaimsete probleemidefa invaliidile aga väljaõpet kõrgepinge elektrikuna. Siin, ma arvan, on kommentaarud liigsed. Kahjuks on tahtmine taevariik, nagu varem öeldi. Reaalse võimalused aga midagi muud. Provintsis veel eriti.
P
penskar perifeeriast  /   08:52, 14. märts 2018
Ettepanek Õhtulehele: sellised artiklid võiksid olla tasuta lugemiseks. Võrno elust ja saatest on mul kama, aga sotsiaalteemalised artiklid (teravamad) võiksid olla tasuta.
T
tont  /   09:18, 14. märts 2018
no, aga santide ja surnute pealt see sopaleht ju raha tahabki. eetikast pole lugu ja saagimi, evlinilvese, kaljulaidi soperdisi ei osta keegi. mina pole ühtki artiklit ostnud, ei osta ja ei jää millestki ilma ka. sopaleht pangu kohe artikli pealkirja juurde märge, et udune, milleks tühje klikke koguda.
A
ab  /   08:01, 14. märts 2018
Jah, nõuka ajal oli tipp anekdoot süütu vanaema, nüüd siis eesti töötukassa!
N
naisuke  /   10:57, 14. märts 2018
Kas töötukassa ajab naerma?
S
Solei  /   07:40, 14. märts 2018
Töötukassa nõuab,mine tööle.Töötervishoiuarst keelab paljude tööde tegemise.Perearst ei anna tervisetõenditt,et tohiks töld teha.Sandiks jäämise oht.Töötukassa nõuab,mine tööle.
Kuidas hakkama saada??
J
Jaan  /   07:27, 14. märts 2018
Olen töövõimetu ja käin tööl. Rehabilitatsioonist ei oska isegi unistada.
T
töötukassa juhid kohtu alla  /   07:16, 14. märts 2018
Vähenes REGISTREERITUD töötus!!!
Kogu selle töötukassa-nimelise kuritegeliku ühenduse mõte on ametlikult registreeritud töötutest lahti saada. Et näidata Brüsseli peremeestele, et Eestis, kus tegelikult on totaalne tööpuudus, seda nagu polekski eriti ja kõik läheb paremaks. Tean mitutkümmet inimest, kes ei suutnud enam mõnitamist taluda ja loobusid oma viimaste sentide eest ennast sinna kohale vedamast.
Nüüd on välja mõeldud uus mõnitamise liik: "tööklubi". See seisneb tasuta koerajunnide ja konide korjamises avalikes kohtades koos vangidega, kes teevad oma karistuseks mõistetud tunde tasa. Kellast kellani, mitu päeva nädalas. Tuttavad kõnnivad mööda, häbi on... Ja töötu ollakse sageli lihtsalt kõrge vanuse tõttu või väga konkreetsel eriala saadud ülikoolihariduse tõttu.
Kui aga kohale ei ilmu täpselt õigel hetkel - kõik, oled arvelt maas ja vana inimesena ka arstiabist Eestis ilma. Oma raha eest ei suuda keegi töötuna kallite arstide juures käia. Surnud ring.
Selline teoorjus on räigeim genotsiid ja peab lõppema!!!
Eesti on ainuke Euroliidu riik, kus pole ametlikult KÕIGILE inimestele ravikindlustust!
T
to: 07:16  /   07:43, 14. märts 2018
Ma küll ei ole kõrges eas töötuid näinud, need saavad pensioni
!
!!!  /   12:47, 14. märts 2018
Kõrge iga on suhteline mõiste. mingit 59-60 aastast mina küll nooreks ei nimetaks.
!
!  /   13:34, 14. märts 2018
80 on keskiga?
I
inimvaenulik valitsus  /   07:13, 14. märts 2018
Suure kisa ja käraga "tõsteti" invaliiduspensione. Mis siis tegelikult toimus?
Mul on 4 invaliidsuspensionit saavat sõpra. Ega nad ei saa täpselt arugi, mismoodi neil raha vähemaks võeti. Ametlik põhjendus oli midagi "ravimite kohaletoimetamise tasu" sarnast. Mul on 2 kõrgharidust aga sellest ei saa ka mina aru. Keegi neile midagi koju ei toimeta. Kogu jutt on lihtsalt mingi jama. Sama jama nagu Eesti Energia arvetel olev väide "liini hooldustasu", mida tegelikult keegi ei tee.
Summad, mis invaliididest pensionäridelt vähemaks võeti:
366 -> 330, riik lüpsis invaliidi 36 euroga
280-> 276, riik lüpsis invaliidi 4 euroga
320-> 308, riik lüpsis invaliidi 12 euroga
ja suurim sigadus:
218 -> 96, riik lüpsis invaliidi 124 euroga!!!
Katsuge elada 96 euroga invaliidina kui sellest poole võtavad ravimid ja teise poole Eesti Energia. Õnneks on viimasel isikul vähemalt ema ja isa, kes süüa ostavad. Teistel pole sugulasigi!
Vot see ongi tegelik nn "pensionitõus" kurjategija Ossinovski moodi.
J
jah  /   06:09, 14. märts 2018
mis meil omadest. Piiri taga ootavad massid, keda on Eestisse tööjõu puuduse tõttu vaja sisse vedada.
K
Kas  /   07:44, 14. märts 2018
oled neid masse näinud?
  /   09:13, 14. märts 2018
Ta käib neid masse aeg-ajalt kontrollimas ju.
K
Kristiina  /   01:41, 14. märts 2018
Leht võinuks täisnime ikka panna teksti mitte pilti. Eriti ebaviisakas on see sportlaste suhtes nagu A. Koppel. Andres muidu tubli mees ja mängib korvapalli. Kõik ei vaja kõnnirobotit aga valud aitasid mõista. Üldiselt on nii,et kui sa 2-3aastat pole käima hakanud siis ei hakkagi korralikult ja tulebki elama hakata ja korter vahetada. Kuidas temal on?
  /   06:21, 14. märts 2018
Vaiki ometi kui võid.
I
inimkonn...  /   01:38, 14. märts 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
S
sant  /   05:51, 14. märts 2018
Seda on lohutav teada.Tänan.
M
mõte...  /   22:51, 13. märts 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
E
Eino Taruk  /   00:14, 14. märts 2018
Oota kuniks eutanaasia seadustatakse, siis ei anta kõnnirobotit, külla aga raha üheotsapiletile...
O
osaline töövõime  /   22:42, 13. märts 2018
ei saa sellest aru.
J
Juulius   /   22:20, 13. märts 2018
Töövõimet on siis 3 _ osaline, puuduv ja töövõime ei ole muutunud ehk inimene on terve. Vaat asja teeb huvitavaks see, et ühte patta ehk osalise alla on pandud nii vana järgi 40 % ja ka 90% . Mõlemad on nüüd osalised.
T
töötukassa statistikat uurinud  /   22:50, 13. märts 2018
ka 10% puudega on antud osaline (ja isegi puuduv) töövõime. on üksikuid juhtumeid, kus 100% puudega inimene on terveks tunnistatud, tõesti nagu õnnistegija oleks uuesti maa peale tulnud ning valinud oma elukohaks eesti. :D
  /   07:47, 14. märts 2018
Suur osa "määrajatest" on ka puudega, seda ei mainita...
T
to: Juulius  /   07:48, 14. märts 2018
See ei tee huvitavaks, vaid nutuseks!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis