Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas lootust, et muudatused elatusraha süsteemis jõustuvad veel sel aastal – meest sõnast, härga sarvist. Sisulisi takistusi maksjatele ülejõukäivaks osutunud elatusrahade praeguse süsteemi reformimiseks ju pole, kui just võimuerakonnad omavahel kaklema ei lähe või koalitsioon enne valimisi ei lagune.

Liiati on nii elatusraha saajatel kui ka maksjatel õigustatud ootus mõistuspärase lahenduse järele, kuna praegune kõiki osapooli mitte rahuldav seis on kujunenud välja just riigi süül.

Makstav elatusraha seoti omal ajal miinimumpalgaga. Viimase paari aastaga on riik miinimumtöötasu jõuliselt tõstnud ning koos sellega on tõusnud ka elatise miinimumsumma. Elatise saajatel on kindlasti olnud põhjust tervitada hoogsalt kasvanud elatisraha summasid. Maksjate seisukohalt on see viinud aga kurioosumiteni, kus miinimumpalga saaja peaks kahe lapse puhul elatiseks maksma terve oma kuupalga või kolme lapse puhul mediaanpalga saajale jääks endale elamiseks sada eurot kuus.

Muidugi võib madalapalgalistele soovitada otsida endale väärilise palgaga töö, kuid riik ei saa mööda vaadata tööturuolukorrast, kus pooled töölkäijaist teenivad vähem kui 991 eurot kuus. Ülejõukäivate summadega süsteem ei tohi juurde tekitada heitunuid, kes loobuvad ellujäämise nimel maksmisest ja hakkavad mustalt tööle.

Eelkõige peab aga lähtuma laste huvidest, et nad saaksid vajaliku elatusraha kätte. Seetõttu pole praegune olukord, milles määratakse isegi miinimumina summasid, mida paljud ei suuda maksta, kellegi huvides. Suureneb vaid võlglaste hulk ja ka lapsed jäävad rahast ilma.

Kreenis olukorda võinuksid esimestena märgata need võimupoliitikud, kes elatusvõlgnikele üha uusi sanktsioone välja mõtlesid. Hea, et nüüd on elatisvaidlustesse uppunud kohtunike pöördumist kuulda võetud ja otsitakse lahendusi. 

Eelnev jutt ei puuduta muidugi pahatahtlikke rahamaksmisest kõrvalehoidjaid, kuigi ka siin vajaks 10 000 võlgniku 40 miljoni euro suurune võlataak erinevalt Reinsalu seisukohast juhtumhaaval uuesti ülevaatamist.

Jaga artiklit

10 kommentaari

M
Mart  /   15:27, 14. märts 2018
Mitte ainult elatusraha. Ka lastega seotud toetused ja maksusoodustused on kreenis. Täna makstakse toetused ühele vanematest. Ka suurperetoetused ja tulumaksutagastused makstakse sellele vanematest, kes lastetoetused saab. Peretoetuste seaduse §15 ütleb, et sellega korvatakse lastega seotud kulutusi. Kui aga lahku minnakse, siis lahuselav vanem ei tohi enam lapsi oma pereliikmeteks lugeda ning temale ei korva keegi midagi. Ainult maksa. Jätad kaks last eksile, korjad oma elu kokku, leiad uue elukaaslase ja lood sellega uuesti pere. Saad kolmanda lapse. Sul on kohustus ülal pidada kolme last, aga õigus toetustele on vaid selle ühe jagu. Suure pere toetusest või tulumaksutagastustest ära mitte unistagi. "Kolmas laps on tasuta" või mida nad nii rõõmsalt kuulutasidki. 40% lapsi elavat üksikvanemate juures. Lihtne loogika ütleb, et ka kolmandatest lastest 40% on lahusvanemate lapsed ning neist pooled ei ela oma õdede vendade juures, vaid eraldi. Nende arvelt siis hoiab riik raha kokku. Lõpetage see vanemate vahel vahe tegemise jama ära, küllap siis jagub ka raha lastele elatiseks maksta.
  /   13:14, 14. märts 2018
Peaks alustama sellest, et lapse saamine on kahe poole kokkulepe. Vähemalt ideaalis oleks see nii, kes meist ikka tahaks olla see maailma sattunud "ups!"
Leian, et parim oleks kui lapse saamine on sõlmitud kirjaliku, notariaalset jõudu omava kokkuleppena. On konkreetne soov ja mõlemad pooled võtavad vastutuse. Kui naine kinnitab, et ta võtab rasestumisvastaseid pille, siis ei saa ka tekkida olukorda, kus selgub, et ta ei ole seda juba 3 kuud teinud, sest "tema soovis seda last" (näide elust).

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis