Põhja-Iiri mässajad Iirimaa lipuga. Pilt on illustreeriv. (AFP/Scanpix)

Põhja-Iirimaa, mis on niigi Suurbritannia kõige pingelisem piirkond, valmistab Brexitiks valmistuvale riigile palju peavalu. Paljud põhjaiirlased ei soovi Iiri vabariigi ja enda regiooni vahele piiri püsti panna, Brexiti toetajatele tundub aga, et Euroliit kiusab Suurbritanniat ning üritab Põhja-Iirimaad endale napsata.

Piir oleks ka suuresti sümboolse tähendusega, sest paljud põhjaiirlased toetavad ühtset Iirimaad, piir lõikaks neid n-ö emamaast ka füüsiliselt ära. Euroliit pakub võimalust, et hoopis Suurbritannia ja Põhja-Iiri vahel võiks toimuda lihtsalt passi- ja tollikontroll, sedagi lennujaamades või sadamates. Põhja-Iirimaa jääks aga, nagu Iirimaagi, Euroliidu piiritsooni. Brexiti pooldajad on aga ka sellisele kompromissile täiesti vastu, süüdistades Euroliitu Põhja-Iirima annekteerimises, vahendab Independent.

Ka peaminister Theresa May keeldus kategooriliselt mõttest mingisugustest kontrollpunktidest Põhja-Iiri ja ülejäänud Suurbritannia vahel. Siiski on tegemist ühe riigiga. Kui kogu ülejäänud riik astub Euroliidust välja, selgitab May, oleks absurdne, kui Põhja-Iirimaa jääb Euroliidu tolli- ja kaubandustsooni edasi.

Brexiti kõneluste Euroliidu-poolne juht Michel Barnier aga meenutas Mayle, et just nimelt sellistes tingimustes nad kokku leppisid ning kära põhjustav kompromiss on nüüd lihtsalt ametlikult must-valgel kirjas. See läheks käiku vaid siis, kui Suurbritannia ise paremat plaani välja ei mõtle. Selleks on aega sügiseni. Ühendkuningriik pole Euroopa Liidu liige juba 2019. aasta märtsi lõpust.

„Kui me tahame nendes läbirääkimistes mingit edu saavutada - ja mina igatahes tahan - peame natuke kiiremini tegutsema hakkama,“ ütles Barnier ajakirjanikele.

Boris Johnson, Suurbritannia välisminister ei mõista aga, miks peaminister üldse nii kangesti kahe Iirimaa vahele füüsilise piiri ehitamist kardab. Tema mõtteid jagavad ka paljud radikaalsemad Brexiti pooldajad. Downing Street jääb esialgu aga kindlaks plaanile Põhja-Iirimaad Iiri Vabariigist piiriga mitte eraldada. Piir tähendaks 1998. aasta Suure Reede rahulepingu rikkumist - vähemalt sümboolses mõttes, isegi kui sellele leitaks juriidiline põhjendus. Mässud, rünnakud, vägivald ja rahvarahutused Põhja-Iirimaal oleksid May valitsuse mainele hävitava mõjuga.

Viimastel aastatel on olukord Põhja-Iirimaal pingelisemaks muutunud, kirjutab Guardian.  2013. aastast on hüppeliselt tõusnud karistussalkade ja muude omavolitsejate tegevus, kes korraldavad läbipeksmisi ning vahel ka tulistamisi. Seda nii katoliiklaste kui protestantide, vabariiklaste ja unionistide kogukondades. On piirkondi, kus paramilitaarsed rühmitused on nii tugevad, et pereliikmed peavad nendega läbirääkimisi või pakuvad raha, et lähedasi peksust säästa või vähemalt saada kinnitust, et peks ei oleks sandistav.

Unionistid põletavad Iiri lippu. (AFP/Scanpix)

BBC toob välja selle, et eelmise aasta teises pooles said Põhja-Iirimaa parteid kokku üle 800 000 naela (üle 902 000 euro) annetusi. Suurimateks annetusesaajateks olid Demokraatlik Unionistide Partei (lüh. DUP - toim.) ja Sinn Fein. Poliitiliselt on parteid muide vastandid - DUP on konservatiivne ning pooldab Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritanniasse, Sinn Fein on vasakpoolne ning pooldab Iiri vabariiklust. Kas toetuste suurenemine on märk Põhja-Iirimaa elanike kasvavast ebakindlusest Brexiti eel (või suurtoetajate eelistustest seoses Brexitiga), pole teada. Mõned poliitikud märgivad, et numbreid oleks pidanud kokku arvutama juba Brexiti kampaania algusest 2016. aastal, et näha, kas kampaania mõjutas annetajaid juba siis.

Jaga artiklit

14 kommentaari

F
Filles d'Europe  /   10:17, 14. märts 2018
Põhja-Iirimaa elanikest on mul küll kahju. See Sinn Fein küll taotleb Iirimaa kui saare terviklikkust, aga lahtisest uksest tassivad immigrante sisse. Neil on seal kabinetis ikka kõik sassi läinud.
Vaesed iirlased kaklevad protestantidega, samas töllerdavad neil juba aafriklaste gängid tänavatel. Ründavad isegi turiste.
J
Ja ei mingit probleemi  /   07:42, 14. märts 2018
Põhja-Iirimaa tule tagastada Iiri Vabariigile.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis