(Robin Roots)

Tallinna-Helsingi tunneliidee on saanud ettevaatlikku tähelepanu ja prognoositud on esialgset valmimisaegagi. 102 kilomeetri pikkuse tunneli põhjenduseks on seni märgitud Tallinna-Helsingi kaksiklinna teket, inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste parandamist Eesti ja Soome vahel ning koosmõjus Rail Balticu raudteega kaugemalegi. See kõik on õige, kuid seniste arutelude puhul on jäänud tagaplaanile tõsiasi, et Tallinna-Helsingi tunnelil pole ainult piirkondlik ega isegi üle-euroopaline tähtsus, vaid asjaolude kokkulangemisel on sellest tunnelist saamas oluline lüli globaalsete ühenduste mõõtmes.

Nimelt on kliimamuutuste ja Arktika jää sulamise tõttu praeguseks lahti ja laevatatav ühendustee Vaiksest ookeanist Euroopasse mööda Põhja-Jäämerd, mis veel mõni aeg tagasi oli jää tõttu võimatu. Nii on tekkimas Aasiast Põhja-Euroopasse ning vastupidi uus laeva- ja kaubatee. See on kuni 40% lühem ning seega kiirem kui senine peamine suund lõunamerede kaudu. Ka pole sel marsruudil veel näiteks piraatluse probleemi. 

Lähim võimalik koht selle laevatee Euroopa-poolses otsas olevaks suursadamaks on Põhja-Norras, näiteks Kirkenesi piirkonnas, kus selle rajamise analüüsimine on hoo sisse saanud. Sealt on edasine lüli Põhja-Norra ja Helsingi vaheline loodav raudteeühendus ning edasi Tallinna-Helsingi tunnel ning Rail Balticu raudtee Kesk-Euroopasse ning sealt edasi Lääne-Euroopasse.

Seega on Eestil ja Soomel ning Tallinna-Helsingi tunnelil koos Rail Baltica raudteega võimalik oluline roll uues globaalses ühenduses Euroopa ja Aasia vahel.

Norra eksperdid on arvutanud, et vahemaa Shanghai ja Hamburgi vahel Suessi kanali kaudu on 12 277 meremiili ehk sõiduaeg keskmiselt 39 päeva. Shanghaist Põhja-Norra potentsiaalsesse sadamakohta Kirkenesi on Põhja-Jäämere kaudu 6517 meremiili ja selle läbimiseks kuluks keskmiselt 21 päeva. Kui sellele lisada näiteks Hamburgi jõudmiseks veel kaks päeva, kasutades rajatavat Põhja-Norra-Rovaniemi-Helsingi raudteed, Tallinna-Helsingi tunnelit ning Rail Balticat, siis lisandub veel kuni kaks päeva. Ajavõit on vägagi ilmne. Ja loomulikult on veelgi kiirem ligipääs Eestisse, Lätti, Leetu, Poola ja Valgevenesse.

Seega on kaupade liikumine Hiina, Korea, Jaapani ja teiste piirkonna riikide ning Euroopa vahel Põhja-Jäämere kaudu ka märksa odavam.

Ja tegemist pole enam vaid teoreetiliste arvutustega. Näiteks eelmise aasta augustis sõitis tanker Christophe de Margerie 19 päevaga Põhja-Norrast Hammerfestist Lõuna-Koreasse. See oli kolmandiku võrra ehk 6 ja pool päeva kiirem, kui senisel traditsioonilisel marsruudil lõunamerede ja Suessi kanali kaudu.

Ka Venemaa on selle suuna käikuminekut silmas pidades juba hoogsalt investeerimas nii oma põhjaranniku infrastruktuuri kui ka sõjalisse kohalolekusse.

Norralaste esmane analüüs räägib ambitsioonist saada 10% praegusest konteinerikaubandusest Hiina, Taivani, Korea, Jaapani ning Euroopa sadamate vahel. Sellest on saamas uus nn põhja siiditee. Norralased rehkendavad, et kuus võiks liikuda 37 000 konteinerit Aasiast Põhja-Norra kaudu Euroopasse ning sama palju ka vastupidi.

Seega on Tallinna-Helsingi tunnelil lisaks kohalikule tähtsusele ka selgelt potentsiaalne globaalne mõõde. See peaks suurendama ka nii Eesti kui Soome enesekindlust tunneliprojektiga edasiliikumisel. Esmane tasuvusanalüüs on värskelt valminud ning koos Eesti ja Soome ekspertidega tutvustasime seda ka Euroopa Parlamendis.

Nüüd tuleks Eestil ja Soomel koos edasi liikuda projektile tugeva mänedžmendi loomisega ning täiendavate keskkonna- ning geoloogiliste uuringutega. Samuti tuleks võimalikult varases staadiumis kaasata ka Euroopa Komisjon, sest edasises on sellest suur tugi.

Globaalsed arengud kaubateede muutumisel on niisiis toetamas ka meie oma projekte – Tallinna-Helsingi tunnelit ning nüüdisaegset raudteeühendust muu Euroopaga. See parandab loomulikult ka nende ettevõtmiste tasuvust ning suurendab tõenäosust, et tunnel tulebki ning eestlastel tekib võimalus jõuda poole tunniga Helsingisse, sest just selliseks on kavandatud ajakulu tunneli kaudu Ülemistelt Helsingi kesklinna jõudmiseks. Siis on Tallinna-Helsingi kaksiklinn ka reaalsuses sündinud.

Jaga artiklit

34 kommentaari

N
Non diplomatic  /   20:16, 24. märts 2018
Paistab,et me tahame Hiina maffiat hirmsasti siia ette juba saada.See pidada sealse keskvalitsuse töövõtja vahel olema.
Ehk on asi selles,et elame III Sõja eel.,,,Ehk Hiina tahab kindlustada kaubavedu ka väljapool Venet.Ei tea,keas sest sõjast üldse võitjaid tuleb, aga poolte valimine ja partnerite valik pole ainult maitseasi.
?
?  /   13:46, 24. märts 2018
EGAS ME SEEPÄRAST VEEL SOOME OSAKS SAA KUI KA TUNNELI KRAABIME.
HIINA RAHA EI SOOVITA KASUTADA AMMUGI.
ONS SKANDINAAVIA NII SUUR, ET TASUB ÄRA SINNA KAUPU VEDADA, OLGU R-BALTICA+TUNNELI KAUDU.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis