Eesti uudised

Sügava puudega isiku lähedastel on lootust lisapuhkusele (9)

Toimetas Silja Ratt, 12. märts 2018, 14:15
Sügava puudega täisealise hooldamine nõuab palju aega ja vaeva Picabay.com
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas, ja otsustas selle saata esimesele lugemisele.

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et eelnõu soodustab hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.

Samal teemal

„Lisapuhkus annab töötajale võimaluse käia sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist või veeta sügava puudega isikuga koos aega,“ sõnas Kütt.

Komisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul aitab täiendav puhkus natuke kaasa töö- ja pereelu ühildamisele.

„Eelnõu julgustab usutavasti hoolduskoormust jagama nende vahel, kes sügava puudega isiku hooldamisse panustavad,“ rääkis Haukanõmm. Ta lisas, et eesmärk peab olema, et hoolduspuhkust saaksid ka need, kes ei tee tööd töölepingu alusel. „Töö sisu ja vorm on pidevas muutuses, seega on hoolduspuhkuse võimaldamine ainult töölepingu alusel töötavale hooldajale liiga kitsas ja ajale jalgu jääv lähenemine.“

Esimene samm hoolduskoormuse vähendamise suunas

Istungil märgiti, et  kehtiv töölepingu seadus võimaldab puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse erivajadustega, kuid sügava puudega täiskasvanu lähedastel ja määratud hooldajatel sarnast puhkuse saamise õigust ei ole. Jäi kõlama, et hoolduspuhkus on esimene samm hoolduskoormuse vähendamise suunas.

Toodi välja, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Eelnõu järgi on töötajal puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Istungist võttis osa ja tutvustas eelnõu tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Komisjon otsustas saata töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 21. märtsil.

9 KOMMENTAARI

t
Teate, 12. märts 2018, 17:07
seda lisapuhkust on juba aastaid lubatud! Ammu ei usu, et midagi tavainimese abiks, kaitseks, heaks ette võetakse.
h
hooldaja 12. märts 2018, 16:22
Kuidas saab sügava puudega isik töötada, kui ta peab 24 tundi olema oma hooldatava juures. Kui inimene töötab, kes siis seda haiget hooldab või vajadusel abistab? Kas hooldatav on siis päevade kaupa üksi ja ei vajagi abi - näiteks süüa, WC kasutada või muul viisil abi. Kuidagi imelik tundub see asi?
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee