2
fotot
Arvuti lisaseade (MTA)

Digitaalraha muutub populaarsemaks ja inimene teadlikumaks. Ka eestlased on hakanud huvi üles näitama. Nii tellitakse välismaalt agaralt seadmeid krüptoraha kaevandamiseks, millest tollis ilma jäädakse.

Maksu- ja tolliameti kohustus on kaupade riiki lubamisele väljastpoolt Euroopa Liitu muu hulgas kontrollida ka seda, kas need vastavad tooteohutuse nõuetele ja kas kõik ettenähtud tingimused on täidetud.

"Teeme seda riskipõhiselt ning kauba kinnipidamisel pöördume vastava  turujärelevalve asutuse poole hinnangu saamiseks," selgitab MTA pressiesindaja Uku Tampere.

Eelmisel aastal kontrollis MTA krüptorahade kaevandamiseks mõeldud automaatseid andmetöötlusseadmeid koos toiteplokkidega 14 korral, kokku 176 seadet. Kaubad saabusid Hiinast. Kõikide nende toodete vabasse ringlusesse lubamine peatati, sest ei vastanud tooteohutuse nõuetele. Nimelt puudusid neil Euroopa Liidus kokkulepitud nõuetekohased märgistused nagu tootja andmed, seadme mudeli number, CE-märgistus ja maaletooja andmed.

"Nende kaevandajate tellimine jätkub ja ka praegu ei vasta need ikka veel nõuetele ja seetõttu on nende vabasse ringlusesse lubamine peatatud," selgitab Tampere ja ütleb, et kui kauba osas nõuded täidetud saavad, on võimalik need siiski vabasse ringlusesse lasta.

Maksu- ja tolliamet soovitab inimestel, kes väljastpoolt Euroopa Liitu kaupu tellivad jälgida, et korrektne CE-märgistus ja muu vajalik teave tootel olemas oleks. "Peab arvestama, et nõudeid rikkuvate kaupade puhul on tollil kohustus neid ringlusesse mitte lubada," märgib Tampere.

Mis asi on krüptoraha?

Eesti Krüptoraha Liidu kodulehel on kõik puust ette ja punaseks lahti seletatud.

Krüptoraha on üks alaliik digitaalrahast. Digitaalraha on alternatiiv füüsilisele rahale nagu näiteks paberraha. Digitaalrahaks nimetatakse digitaalses vormis ühikut, mis esindab mingisugust vääringut.

Digitaalraha jaguneb omakorda virtuaalrahadeks ning krüptorahadeks. Virtuaalraha on kasutusel erinevates arvutimängudes tokenite või krediidina.

Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab matemaatilistel alustel üles ehitatud turvalisus. See tähendab, et kui tavaliselt hoiavad pangad ja finantsasutused arveldajal silma peal, on krüptovaluuta turvatud krüptogaafia alusel ehk matemaatiliselt. Arveldada saab anonüümselt.

Mida kaevandatakse?

Üheks krüptoraha tüübiks on näiteks bitcoin, mille väärtus on võrdeline kullastandardiga. Sarnaselt kullale on bitcoine limiteeritud koguses ning neid saab juurde kaevandada, küll mitte sõna otseses mõttes.

Bitcoini kaevandatakse tehnoloogia abil ja läbi arvutite. Lahendatakse keerukaid matemaatilisi ülesandeid ja vastuasuks arvuti kasutamise ja elektrienergia tarbimise eest saab kaevandaja bitcoine.

Jaga artiklit

10 kommentaari

T
Täitsa pointless  /   19:16, 12. märts 2018
EU võiks hakata reguleerima üksikarvuti elektritarvet - need 6 ja 7 videokaartiga kaevandused võtavad ca kWh elektrit, ööpäevas seega 24 kWh - minuarvates see ei ole normaalne ja seda tuleks EU siseselt reguleerida - telekatel on omad nõuded, kohvimasinatel on omad nõuded, isegi tolmuimejad kohitseti ära.
Pole normaalne, et mitte midagi tegemise arvuti raiskab ressurssi ja tema olemasolu annab võimaluse loodustsaastava elektrienergia lisakuluks, milline muidu ei ole igapäevaelus üldse vajalik.
Loodan, et EU hakkab astuma samme ja keelab energianäljaste graafikakaartide 6-7 kaupa kasutamise ühes seadmes, võiks piirata näiteks 2 kaardiga, graafilises disainis jne pole rohkem kui 2 kaarti vaja.
S
skeem123  /   18:40, 12. märts 2018
torkad oma karbi kuskil lambist võrku ja hakkad kaevandama.
rohkem sallivust!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis