Eakas (Pixabay.com)

Kõiksugu vabatahtlik tegvus kogub Eestis üha hoogu, aga paraku mitte hoolekandesüsteemis. Nüüd on sotsiaalministeerium kuulutanud välja hanke, kuhu ootab plaane, kuidas seda ikkagi korraldada, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper rääkis ERR-ile, et vabatahtlikud tahavad käia ja abistada loomi, lapsi, aga eakaid ja erivajadusega inimesed ei ole just kõige populaarsemad. Ministeerium püüab hankega leida pakkuja, kes esitab omapoolse nägemuse vabatahtliku töö korraldamiseks hoolekandesüsteemis. 

Oma nägemust tuleb Kupperi sõnutsi seejärel testida Põhja- või Lõuna-Eestis ja lõpuks esitada sotsiaalministeeriumile mudel, kuidas võiks see kõik üle riigi toimima saada. Pakkumisi ootab sotsiaalministeerium hiljemalt kuuendaks aprilliks ja katsed hoolekandes vabatahtlikku tööd korraldada võiksid alata umbes poole aasta pärast. Projekt loetakse õnnestunuks, kui selle testimise käigus on isiklikult abi saanud vähemalt tuhat inimest. 

Kupper selgitas, et vabatahtlik töö näeks välja näiteks nii, et vabatahtlik läheb ühe inimese koju, aitab tal puid lõhkuda või aknaid pesta või on talle saatjaks arsti juurde minnes.

Kuna vabatahtlik pääseb abivajavale eakale nii lähedale, on oluline, et teda saaks usaldada. Seepärast ei tohi vabatahtlik olla karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest.

Omastehoolduse valdkond vajab muutust

Omastehoolduse teema on Eestis viimasel ajal teravalt esile kerkinud. Hiljuti arutas eakana hakkama saamise teemat ka riigikogu. Üheskoos mõtiskleti selle üle, kas peaks looma hoolduskindlustuse. Selle idee osas on paljud aga skeptilised olnud. Samas on kindel, et vanaviisi asjad omastehoolduses, olgu tegemist siis eakate või puudega inimestega, jätkuda ei saa.

„Oleme olukorras, kus paljudel käib oma eakate vanemate eest hoolitsemine üle jõu. Samas paneb seadus hoolduskoormuse just laste ja lastelaste õlgadele. Küsimus on eeskätt selles, kuidas riik ja omavalitsused saavad keerulises olukorras peresid toetada, et hooldust vajavad inimesed saaksid õige teenuse ja nende lähedastel ei jääks elu elamata,“ rääkis sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt märtsi alguses.

Jaga artiklit

57 kommentaari

  /   09:39, 13. märts 2018
Ma lihtsalt ei saa aru miks peab tasuta või näruse palga eest tööd tegema.
K
Ka siia riiki...  /   04:51, 13. märts 2018
...mõno ajudega juht ka kunagi ametisse astub?

Päevatoimetaja

Annika Erg
Telefon 51993733
annika.erg@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis