(GETTER MERESMAA)

Eesti elu lahutamatuks osaks on kogu taasiseseisvusaja olnud suurtel kiirustel ja hulgakaupa sadamatesse vuravad veokid, et arengumaadele kohaselt laadida ümarpuit ja puiduhake laevadele väärindamata kujul ja riigist välja vedada.

Samas oleme kogu selle aja unistanud suurtest investeeringutest, mis majanduse hooga käima tõmbaks, annaks tööd paljudele, võimaldaks kasumit teenida ja kosutaks maksudega ka riigieelarvet. Ja nüüd, mil kõigi aegade suurim, tervelt miljardieurone investeering on koputamas me uksele, teatab Tartu linnapea Urmas Klaas, et ilma igasuguste uuringuteta on selge tehase kahjulik mõju. Küsimus on, kui suur on  ikkagi kaasaegse tootmise mõju on ning kui palju kaalub eeldatav kasu kahjulike poole üles.

Juba eos vett peale tõmbava avaldusega me ei loobu mitte ainult tehase käivitamisega loodetavast SKP 1-protsendilisest kasvust. Veel suurem kahju on maailma saadetav signaal, et me tõrjume investeeringuid, ei soovi tootmist oma õuele ega hooli majanduskasvust. Ometi on just paberitööstus meie jõuka naabri Soome majanduse au ja uhkus.

Tartu on loosungi kohaselt küll heade mõtete linn, kuid tehast tõrjuva otsusega ei anta heade mõtete võimalust ka linna vaimsele potentsiaalile, kahe ülikooli teadlastele, kes saaksid oma võimeid näidata algul uuringuid tehes, hiljem tootmisprotsessi edendades.

Kahju kannatas Klaasi avalduse läbi ka Eesti poliitiline kultuur, tõusmata kõrgemale harjumuspärasest ärapanemise tasemest. Argumenteeritud diskussioon lämmatati juba eos, tahtmatagi välja selgitada ja kuulata poolt- ja vastuargumente.

Või loevad tehase vastu seisjad Eesti edulooks seda, kui õnnestub peletada miljardiinvesteering Eestist Lätti sealset majandust edendama?

Jaga artiklit

51 kommentaari

P
puidu  /   13:46, 14. märts 2018
vääristamiseks on ka teisi (ja ilmselt vähemsaastavaid) mooduseid peale tselluloositehase: paar päeva tagasi oli just lugu palkmajadest, millel skandinaavias turgu küllalt, ja mujalgi. ilmselt on neid veelgi. ja ka tselluloositehaseid peaks nagu küllalt olema. niiet...
M
Mis annab sellistele aadudele jultumuseks julgust?  /   09:32, 12. märts 2018
Ilmselt arendab seda omamoodi motivatsiooni varasem tegevus Eestimaal, see kuidas riigi raha ja tuimavõitu rahvaga on võimalik mängida. Plaaniti pikalt ja nüüd vist on see kaua tehtud "kaunikene" rahvale näitamiseks valmis. Tundub, et nad on juba pisiasjadeni valmis selgitama "helget tulevikku". Tundub isegi, et see tehas on Emajõe ja ümbruskonna vesikonna "veepuhastaja/filter", nad teevad uuringuid (vastused on juba valmis) ja muretsevad samuti koos rahvaga, et loodus saaks veelgi puhtam. Kus küll olid nad varem, kas RB andis lootuse, et selle rahvaga saab hakkama küll. Näete ju küll - kodumaal pole tasvat tööd, minnakse väljamaale, ei mingeid proteste ega rahvahääletst?!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis