Eesti uudised

Tartus saavad kokku välismaal töötavad eesti keele õpetajad

Eesti keele õpetajad laiast ilmast: meie koolid on hea mainega (2)

Asso Ladva, 9. märts 2018, 17:05
VÄLISMAAL OLLAKSE PATRIOODID: Stockholmi Eesti kooli õpetaja Ülle Langel ütleb, et pärast 20 aastat võõrsil on ta suurem patrioot kui Eestis olles. Aldo Luud
„Meil on väga hea mainega väike ja turvaline kool, nüüd oligi just esimesse klassi registreerimine, ühe päevaga sai klass kokku,“ räägib Petseri lingvistilise gümnaasiumi eesti keele ja kultuuri õpetaja Vally Tamm. Ka Stockholmi eesti kool on Rootsi pealinna üks hinnatumaid koole, nii satub sinnagi õpilasi, kelle peredel Eestiga mingit pistmist pole.

Kunagisest kokkukuivanud õpilaste arvuga Petseri eesti koolist sai kümmekond aastat tagasi tavaline vene õppekeelega kool, kus praegu on 202 õpilast ja eesti keele õpetamine on seal Eesti haridusministeeriumi ja Pihkva oblasti haridusvalitsuse kokkuleppel tunniplaanis. Eesti keelt ja kultuurilugu õpetatakse esimesest klassist alates.

„Kahel varasemal aastal võtsime kaks esimest klassi, aga ruumi on väheks jäänud ja tänavu saame võtta ainult ühe uue klassi,“ räägib Tamm. „Vanemad tahavad panna oma lapsi meie kooli. Meil on väike ja turvaline kool, kaks ülejäänud Petseri kooli on väga suured. Teine eelis on eesti keel, see annab meie õpilastele olulise väärtuse juurde.“

Tamme sõnul on mitmed tema endised õpilased tulnud õppima Eestisse, küll Võrumaa Kutsehariduskeskusse ja Räpina aianduskooli, aga ka Eesti ülikoolides õpib Petserist pärit noori.

„Nad saavad töötada giididena, ka piiril on eesti keele oskajad hinnas,“ nimetab Tamm veel eesti keele eeliseid Petseri tööturul.

Keele säilitamine

Stockholmi eesti kool seevastu õpetab eesti keelt vähem kui Pihkva kool, Rootsis on tegu eesti keele säilitamisega, ütleb sealse kooli eesti keele õpetaja Ülle Langel: „Üks on eestlaste identideet ja teiseks peab jääma lastele võimalus tagasi pöörduda Eestisse.“

„Enamus meie 210 õpilasest on Eesti taustaga, kuid on mõned üksikud lapsed, kelle vanematel pole Eestiga mingit seost,“ ütleb Langel. „Kahe kolmandiku õpilaste emakeeleks on eesti keel. Nädalas on meil kolm eesti keele tundi. Rohkem ei luba Rootsi reeglid, siis me kaotaksime riigi makstava pearaha. Nii et õppetöö käib ikka rootsi keeles.“

Stockholmi kooli õpilaskond on kirju, seal on aastakümneid Rootsis elanud perede lapsi, on viimastel aastatel Rootsi tulnud perede lapsi, mõned õpivad nende koolis vaid mõne aasta ja lähevad tagasi Eestisse.

„Kahe riigi koolisüsteemid on niivõrd erinevad, et raskusi valmistab meie endistele õpilastele Eestisse naastes matemaatika, keelega saavad nad väga hästi hakkama,“ räägib Langel. „Tagasipöördumised Eestisse käivad meie koolis lainetega, olen praegu üheksanda klassi juhataja ja kolm või neli õpilast kavatsevad tulla Eestisse gümnaasiumi.“

Võõra keele mõjud

Eesti räägitakse järjest enam inglise keele mõjust noorte keelekasutusele. Kui Tamme sõnul Petseris inglise keele mõjud puuduvad, siis Rootsis on asi veel segasem, muigab Langel.

„Kui sõna eesti keeles ei teata, siis tuleb esimesena ikka rootsikeelne väljend,“ ütleb Langel. „Aga inglise keele mõju on ka suur, sest inglise keelt õpetatakse põhjalikult, riiklikke inglise keele teste teevad Rootsi õpilased alati väga hästi.“

„Meie lasteaias räägitakse ainult eesti keeles, kuid me hakkame neile ka soome keelt õpetama,“ ütleb Anni lasteaia omanik Annika Madisson. „Inglise keele mõjusid on, aga see ei ole nii kõrvatorkiv.“ Ta lisab, et mõni laps kipub rääkima soome-eesti segakeelt.

„Meie eesmärk on säilitada eesti laste emakeelt ja eesti kultuuri,“ ütleb Madisson. „Paljud lapsevanemad on otsustanud, et Eestisse minnakse tagasi siis, kui laps läheb kooli. Aga meie lapsed saavad ka Soome koolis väga hästi hakkama.“

Iga-aastane traditsioon

Välismaal toimetavatele eesti keele õpetajatele on Eesti Instituut haridusministeeriumi toetusel korraldanud õppepäevi juba aastaid, ütleb Eesti Instituudi välisõppe juht Lea Kreinin. Paljud välismaal töötavad õpetajad ongi õpetajateks õppinud, kuid palju on ka neid, kes alustasid õpetamisega pärast välismaale sattumist.

„Seltskond on kirju ja nii on koolituste korraldamine päris keeruline,“ tunnistab Kreinin. „See kord räägime sellest, kuidas aidata kõnehäirega lapsi, millised võiksid olla välismaal eesti keele õpetamise materjalid, kuidas eestlasi kodumaale tagasi tuua ja miks nad ei taha Eestisse naasta.“

2 KOMMENTAARI

1
10. märts 2018, 12:34
m
meenutaja 10. märts 2018, 10:58
Eesti keel on kõrghariduse keel alates aastast 1919.
Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks
Roheline Pealinn 24. april...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee