Elu

Sajandivahetuse Kopli: ebamäärane ollus 14-kroonise õlle sees, kiluvõileivad ja bordell väikeses kortermajas (22)

Kristjan Väli, 9. märts 2018, 10:51
Kopli. Foto on illustratiivne. TIINA KÕRTSINI
Põhja-Tallinn ei ole täna enam kaugelt sama miljööga piirkond, mis ta oli ligi paarkümmend aastat tagasi. Kas tuleb tuttav ette lokaal, mille akende ees rippusid punased sametkardinad ja baarilett oli kaetud kunstnahaga? 

Blogi Sewercide.org kirjutab postituses „Elust Koplis“ sellest, milline oli piirkond 2000ndate alguses. Autor annab piirkonnast lühiülevaate ja räägib muuhulgas Kalma pargist, Sõle tänavast ja pilkupüüdvast betoonmonstrumist ehk Standardi mööblitööstuse majast, mis kõrgub tänaseni Kopli kohal. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka piirkonna baarid.

Sitsi kalabaar. Kirjatüki autor tituleerib Sitsi Kalabaari 2004. aasta kõige urkamaks urkaks Tallinnas. „See on veel jubedam koht, kui Kassisaba õllekas. Mõtlen seda kohta Tehnika tänavas, kus hiiglaslik puupeenis on õuele püsti aetud,“ selgitab ta ning jätkab baari kirjeldamist.

„See kelder koosneb paksult täissuitsetatud katakombidest. Ühest kambrist teise pääsemiseks tuleb kummargil läbi käikude pugeda. Iseenesest stiilne koht. Seinal on kiri: „Meie sarvede mahajooksmise eest ei vastuta". Seajalad 10.-, Mahu õlu umbes 6.- jne. Ei saa öelda, et hinnad just taskut kraabiksid. Tagasi ma sinna siiski ei kipu ja toidu kohta ei tea kah miskit öelda. Hoiatusena olgu siinkohal siiski märgitud, et sellistes kohtades võib ka mürgitada saada. Balti jaamas, trammipeatuse vastas, Skåne hotelli keldris on näiteks Volli baar. Selle klaasuksest paistab „paljutõotav“ sinine valgus. Peale sisenemist suundute keldrisse. Kui sumate läbi lirtsuva porivaiba, saate 14.- kroonise Oboloni, joote pool ära ja leiate klaasi põhjas hõljuva meduusi,“ kirjeldab ta.

Baar PARADOX. „Kultuurilise tähtsusega koht terve Kopli noorsoo jaoks on ilmselt PARADOX-baar, mis paikneb Tööstuse tänaval, Volta toidubaari vastas, Balti Laevaremonditehase kõrval. Kes käinud pole, raske kirjeldada. Pruunid, mistrataolise kattega ülelöödud seinad, piljard (kohalikele „biljard"), Nigula õlu ja mis kõige tähtsam –reede ja laupäevaõhtused pulmad ja tantsulkad. Kui ma selle koha kunagi avastasin, viitsisin seal tuttavatega sagedamini käia. Kord oli seal klassiõhtu! Koolibändi megakontsert, valus oli küll. Aga seal mängisivad teinekord ka PX-Band. Lahedamaid Tallinna vene asju üldse. ise nimetavad, et teevad „acid-jazzi“. Nende esinemine 2002. aasta Pilvekal jättis kustutamatu mulje. Ja ühte Rasta Orchestra tüüpi nägin seal kah paaril korral. Nii ja naa, ühesõnaga. Aktsioon käib seal tänaseni,“ võtab autor kokku kokku baari olemuse.

Pelmennaja. Kopli ja Erika tänava nurgal oli vanasti Pelmennaja. Selline plekist putka rohkem. Kord võtsin seal lõunaks pelmeenid ja istusin akna alla. Punased sametkardinad, kunstnahaga polsterdatud baarilett. Mistra. Peeglitega kaetud gloobus koos vastava prožektoriga. See, mis teeb pimeda ruumi päikesejänkusid täis. Savipotis pelmeenid, hapukoore, või ja keedetud munaga. Muide, esimene ja viimane kord, kui kusagil on pelmeenide sisse terve keedetud muna lisaks pandud, ilma et see oleks hinnas eriti kajastunud,“ kirjeldab ta blogis.

Aga ikkagi, millised inimesed käisid toona seal söögikohas. Ka see küsimus saab vastuse!

„Siseneb mees. Nu-kak? Eh, davaika. 200 grammi viina ja kaks kiluvõileiba. Paneb suitsu ette. Esimene mahv, mis on pool sigaretti. Siis uuesti 100 grammi viina. Esimene kiluvõileib. Teine mahv, mis on ülejäänud poole sigaretti. Teine kiluvõileib. Viimane 100 grammi viina. Nu-ka, davaika. Ja uksest välja. Ma ei tea, kaks minutit kestis asi,“ teab kohalik rääkida Pelmennaja klientuurist.

Blogi autor räägib kuidas ta sattus bordelli. Täiesti kogemata.

„See on niivõrd naljakas lugu, et ei saa jätta rääkimata. Kolisin Koplisse 2000. aasta sügisel. Minu maja vastas, viiekordse hruštšovka seinal oli kinnitatud silt: SAUN*BAAR. Mida iganes, asi nõudis ekspertiisi. Ühel sügisesel õhtupoolikul, kui tuul väljas juba värvilisi lehti tavatses peksta, sisenesime KO-ga (teine blogi autor) nimetatud asutuse uksest. Ei midagi. Tavaline korter. Elutoas vaatas pere eurosporti, vanaisad mängisid malet, üks mees luges nurgas raamatut. Vanaema kudus sokki, sulistas varbaid kuumas vannis ja jõi piima meega. Tõsi, idülli rikkus vaheseina sisse ovaalikujuliselt, ilmselt ketaslõikuriga tehtud nii-öelda ekraan, kus omakorda käimiseks väike avaus. Selle tagant paistis lett, kust sai tellida Mahu õlut, ja soolakala. Sisenedes, paremat kätt oli veel miskine „Banketisaal", aga et see oli parasjagu lukus, ei morjendanud kah eriti. Enam-vähem kõik. Ahjaa. Müüja oli ebatavaliselt kole ja paks naine.  Läks mööda paar-kolm nädalat ja Postimehes ilmus lugu pealkirjaga „Politsei leidis baari tagatoast lõbumaja“," jagab ta oma meenutust.

22 KOMMENTAARI

i
imelik 10. märts 2018, 21:08
Kristjan Väli, 9. märts 2018, 10:51
sõida kanaari saarele...
n
no palju õnne! 10. märts 2018, 20:13
Õnne uudise autorile kel võttis selle blogi leidmine 14 aastat aega!
Loe kõiki (22)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee