Huntide naasmine inimeste sekka pärast pooltteist sajandit pausi teeb arusaadavalt ärevaks. Loom käitub ettearvamatult ja keegi ei oska ennustada, kas ja millal koduloomi kimbutavad hundid leiavad lihtsama saagi hoopis inimlapse näol. Hirmul on suured silmad ja vähimgi võimalus selliseks stsenaariumiks paneb inimest oma käitumist muutma – laps viiakse pigem autoga kooli kui lastakse külateedel ja metsatukas jalutada, ning täiskasvanudki sätivad liikumised võimalusel valgemale ajale. Pärast Läänemaal Pürksi külas juhtunut, kui kolm võsavillemit ründasid otse inimeste silme all kodukoera, hoitakse valvsamalt silma peal ka lemmikloomadel.

Valik on, kas kohaneda ise või püüda taltsutada loodust. Põhjanaabrite juures tuntakse mõnel pool näiteks isegi nn hunditaksosid, mis mõeldud tagama laste ohutut liikumist kodu ja kooli vahel. Ent kui hunt inimest enam üldse ei pelga ning järjepidevalt tema akna taha tikub, siis ei jää inimkahjude vältimiseks muud üle kui karvane sissetungija maha lasta. Sellisele seisukohale jõudis kolmapäevaks ka keskkonnaamet, kes väljastas kolm eriluba huntide küttimiseks – sihikule võetakse kaks hunti Noarootsi ja Haapsalu jahipiirkonnas ning üks isend Pärnumaal Kullipesa ja Surju jahipiirkonnas, kus alles hiljuti langes hundi ohvriks samuti kodukoer.

Selline samm ei pruugi meeldida neile, kes peavad tähtsaimaks huntide käitumise uurimist, selgitamaks välja, miks otsivad susid uusi elupaiku. Kas inimasustusest kaugemale metsa lisasööda viimisest piisaks, et harjutada hunte seakatku tõttu kokkukuivanud metssea populatsiooni asemel mekkima hoopis metskitse? Ja kas ühiskond on valmis riskima võimalusega, et loomavaatlusest saavad hoopis inimkatsed? Pealegi võib teatud taluvuspiiri ületav hirm väljenduda hoopis salaküttimises, mis on huntidele ja loodusele selgelt halvim variant.

Ent uurimistööd on sellegipoolest küllaga – nii huntide käitumise alast kui ka küttimislubasid puudutavat. Kui ametkondade ja jahimeeste arvamus läheb tihtipeale lahku isegi selles, kui palju isendeid Eesti metsades on, siis on kõiki pooli rahuldava kokkuleppeni, kuidas küttimislubasid jagada, veel pikk tee käia.

Jaga artiklit

7 kommentaari

  /   17:33, 26. märts 2018
Misasja siin modereerida on?
H
Huntide tõuaretus vales suunas  /   17:33, 26. märts 2018
KUI OLETE LOODUSE NII HUKKA LASKNUD KEERATA PUHTAST LOLLUSEST JA VASTUTUSTUNDETUSEST, SIIS PEATEGI OMA LAPSED KOOLI BUSSIGA VIIMA VÕI AUTOGA.
IGAL ASJAL ON HIND.
KORDAN VEEL: KUI VANEMAD HUNDID TAPETAKSE,JAHITAKSE, JÄÄVAD NOORTEL KOOL POOLELI JA NAD EI OSKA MURDA SUUREMAID LOOMI,METSLOOMI JA PERFEKTSELT MURDA (st.kergem kiirem surm saakloomale) VÕSA OLETE MAHA MÜÜNUD,KUS VÄIKELOOMAD ELAVAD JA LINNUD SIGIVAD,SAMUTI KITS SÜNNITAB,KA PÕDER.
METSARAIE PELETAB SAAKLOOMAD .HUNT LÄHEKS NEILE JÄRELE,KUID TERRITOORIUMID JUBA ÄRA JAGATUD JA NIIPALJU SÜNNITATUD KUTSIKAID KUI TERRITOORIUMI SUURUS JA SAAKLOOMADE ARV LUBAS. HUNT EI POEGI MITTE IGA AASTA, VAID 2 AASTA TAGANT ALFAPAAR JA SEDAGI SIIS, KUI TERRITOORIUM ENDALE JA JÄRGLASTELE PIISAV, SAMUTI SAAKLOMADE ARVUKUS JA VÄÄRIKAS KAASA LEITUD.
TEIE AGA RAIUSITE METSA, HÄVITASITE ALUSMETSA; ISEGI VÕSA NÜGITE MAHA, SEAD TAPSITE, NÜÜD JAHITE KITSI JA HANESID _SELLEKS KUTSUTAKSE VÄLISMAALASED RAHA EEST LÕBUTSEMA...
MIS TAHATE SIIS?

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis