Viktor Tšernomõrdin (1938-2010) oli Venemaa peaminister aastatel 1993-1998. Väidetavalt olla ta olnud üks mõnus mees. Aga sellega ei läinud ta ajalukku, toredaid mehi on olnud maamunal ka enne ja pärast teda. Ajalukku läks Tšernomõrdin eelkõige ühe oma surematu tõdemusega pärast 1993. aasta ebaõnnestunud rahareformi Venemaal: „Tahtsime parimat, välja tuli nagu tavaliselt.”

Millega läheb ajalukku Jevgeni Ossinovski? „Vara veel öelda,” vastaks selle peale Hiina puna-revolutsionäär Zhou Enlai. Nagu omal ajal Prantsuse revolutsiooni kohta. Muidugi pole see võrreldav Ossinovski alkoholiaktsiisi poliitikaga. On vaks vahet, kas tõusta barrikaadidele või rebida Alko 1000 kauplusest kaubikusse - enda tarbeks! - 110 liitrit õlut, 10 liitrit kanget alkoholi, 90 liitrit veini ja 20 liitrit „lahjemat alkoholi”. Tõsi, võib vähem ka.

Sinisilm või jäärapea?

Veebruaris, kaks aastat tagasi tõusis alkoholiaktsiis tavapärase 5 % asemel 15 %. „Otsus tõsta alkoholiaktsiisi kokkulepitust rohkem sündis pärast seda, kui selgus, et senistel aktsiisitõusu meetmetel ei ole rahva tervisele loodetud mõju ja lisatõus on kohane,” kirjutas toonane rahandusminister Sven Sester oma seletuskirjas. 

„Tervise- ja tööministrina toetan alkoholiaktsiisi tõusu rahva tervise kaitse eesmärgil. Küll aga teeb murelikuks aktsiisitõusuga intensiivistunud piirikaubandus, mille tulemusena ei pruugi me soovitud määral saavutada positiivset mõju rahva tervisele,” tõdes juba siis Jevgeni Ossinovski pettunult. 

Aga ega poolel teel tohi peatuma jääda – 2017. aasta juulis tõstis valitsus õlleaktsiisi veel 70%. „Tulemused” ei lasknud ennast kaua oodata, sest ministeeriumite PR-osakonnad, Tervise Arengu Instituut ja kümned riigi poolt finantseeritavad mittetulundusühingud nägid kurja vaeva, et tervise- ja tööminister saaks eelmise aasta 21. oktoobri „Foorumis” raporteerida: võrreldes 2016. aastat ja 2017. aasta kümne kuu andmeid, oli alkoholi põhjustatud surmasid 52 võrra vähem, kuritegusid 20% võrra vähem ja liiklusõnnetusi üle 100 võrra vähem. 

Kahju, et saate formaat ei võimaldanud stuudiosse siseneda mõnel pikanäpumehel, kes kinnitanuks, et tänu Ossinovski targale alkoholipoliitikale lõpetas ta varastamise päevapealt. Kahju, et ka hiljem ei leidunud ühtegi söakat kärakameest, kes väitnuks, et tänu kallinenud Laua viinale on 1. juulil tema teine sünnipäev.

Ma ei tea, kas suutsin eelneva jutuga olla sama demagoogiline kui meie omakasupüüdliku ja silmakirjaliku alkoholipoliitika väljatöötajad, keda huvitab eelkõige alkoholiaktsiisist saadav tulu ja alles seejärel rahva tervis. Kui see ei oleks nii, võiksime samasuguses tempos aktsiiside tõstmist ju jätkata.

Aga inimese loomus ei muutu. Konjunktuuriinstituudi hiljuti avaldatud uuring näitas, et kolmandik Lätist alkoholi ostjaid on hakanud rohkem jooma, kuna koju on tekkinud varu. Ja nagu sellest veel vähe oleks - alkoholi järele minnes võetakse teelt kaasa ka teisi kaupu (toiduaineid, ehituskaupu, kütust). Tuleb vist kurvalt tõdeda: inimesed on piisavalt põikpäised, et mitte öelda egoistid, ega taha elada Jevgeni Ossinovski näpunäidete järgi.

Tempel mällu

Usun, et nädala pärast 32-aastaseks saavat tervise- ja tööministrit ootab ees hiilgav poliitiline tulevik. Aga selleks peaks tal jätkuma mehisust praeguses situatsioonis oma vigu tunnistada. Hetkel käitub minister aga nagu ärahellitatud jõmpsikas, näidates näpuga rahandusministri ja sealasete ametnike suunas. Tal on meeles isegi Taavi Rõivas, kelle valitsuses selline loll idee tekkis...

Mõtlen, et kui oled olnud selle alkoholikampaania eestvedaja ning nautinud pea kaks aastat prožektorite sära ja karsklaste imetlevaid pilke, siis pole ilus pugeda kampaania untsumineku korral teiste selja taha. Ma ei arva erinevalt Eesti Päevalehe juhtkirjast (27.02.2018), et minister peaks tagasi astuma, aga vabandada ilma igasuguste lisanditeta (a la aga tema on ka süüdi) võiks ta küll.

Uskuge mind, minister, paljukannatanud eesti rahvas annab teile andeks.

Praegu aga – tulles tagasi Zhou Enlai (1898-1976), Henry Kissingeri (1923) ja 70ndate külma sõja aegadesse – käib valitsuskoalitsioonis äraspidine pingpongi poliitika. Minister Ossinovski tahab alkoholipoliitikale joone alla tõmmata, aga IRL-i peasekretär Priit Sibul mitte. Ta tahab teemat kuumana hoida ja enda sõnutsi nirust olukorrast välja tulla.

Kui see Sibula soov ei tähenda pelgalt sõnavahtu, siis mida veel?

Aktsiiside langetamist?

Lubage naerda. Olen veendunud, et minu paljunäinud silmad ei näe paraku ajalehtede esikülgedel fotot poe taga seisvatest janukustutavatest rõõmusuudest, mille kõrval selgitav tekst:„Viinaninade triumf! Valitsus langetas alkoholiaktsiisi poole võrra.”

Jaga artiklit

11 kommentaari

T
Taat tanumalt  /   19:20, 9. märts 2018
Olen jälginud seda alkoholijama pikemat aega. Jah, Ossinovski pooldab alkoholi piiramist, reklaamimist ja kindlasti ka aksiiside tõstmist. Fakt.
Rahandusministeerium (IRL ) tegi vastavad prognoosid ja kehtestas aksiisid.
Kas rahandusministeerium allub tervise ja tööminister Ossinovskile. Ei allu.
Kui Ossinovski ütelb rahandusminister Toomas Tõnistele:" Pista pea ahju!"
Kas Tõniste teeks seda?
Vaevalt.
Nii on ka aksiisidega. Ei oleks pidanud tõstma.
Tõniste on tühi koht, IRL samuti.
T
Tarmo Koit  /   18:37, 9. märts 2018
Sester pidi tegelema raha asjadega ja Ossinovski tervise probleemidega. Kui Ossinovski oleks teinud ettepaneku tõsta aktsiisi 15% ja Sester oleks ütelnud, et ärme tõsta, see mõjub riigi rahandusele halvasti, oleks kõik korras olnud. Kas see artikkel on kirjutatud selleks, et Ossinovskit puhtaks pesta, sest Sester on nagunii läinud? Või selleks, et vaadake kui rumalad on ikka eestlased.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis