4
fotot
Tiiger Piiga (Maaja Kitsing)

Tallinna loomaaed saatis 7. märtsil manalateele 20aastase amuuri tiigri, keda tähenduslikult Piigaks kutsuti. Loomaaia zoo-osakonna juhtivspetsialist Anne Saluneem meenutab Piigat kui väga head suhtlejat.

Anne Saluneem puutus tiigriga palju kokku. Ta meenutab aega, kui loom 1998. aastal Tallinnasse saabus. „Piiga ja tema tulevane elukaaslane tulid samal ajal. Isane toodi Moskvast ja oli ikka väga metsaline, kuigi oli sama vana.“

Anne Saluneem (Alar Truu)

Piiga ametlik nimi oli Speige. „Kuna ta oli toredake ja rahulik, siis meie hakkasime teda  Piigaks kutsuma,“ räägib Saluneem ja märgib, et kuigi tiiger oli heatahtlik, oli tal siiski ka iseloomu. „Kui noortel oli jooksuaeg ja Piiga isasega kokku sai, oli too lõpuks nii ära koolitatud, et metslasest isasest sai ka pärast väga hea loom,“ mäletab ta eredalt.

Tiiger Piiga (Maaja Kitsing)

Kuigi tiiger oli aastate jooksul mitme isasega, polnud Piigal eriti suurt emaõnne. „Väga palju poegi suri, elu jooksul oleme saanud ainult kaks järglast, kuid ise ta neid ei toitnud ega kasvatanud,“ räägib hooldaja. 

Piiga esimene tütar oli Brita, kes elas 12 aastat. Kuigi Piiga teda ise ei imetanud, oli ta hiljem, kui nad kokku lasti, siiski fantastiline ema. „Ta pani oma tüdruku paika, aga oli väga leplik. Inimesed ei suuda kunagi sedasi kiskjalapsi kasvatada, nagu oma ema suudab – Piiga sai sellega hiljem väga hästi hakkama,“ kiidab Saluneem. Teine tütar läks Klaipeda loomaaeda – mis temast saanud on, ei tea.

Väga hea suhtleja

Pärast seda, kui Piiga viimane elukaaslane suri, jäi tiigriproua üksikuks. „Tema elas oma vanuripäevi üksinda. Oli väga rahumeelne ja sai väga hästi aru, kui oli näiteks ühest puurist teise vaja minna,“ meenutab loomaaia töötaja. 

„Piiga oli alati kõikide jaoks nähtaval ja see, kes suhtles,“ räägib Saluneem ja toob välja, et kui oma inimesed mööda käisid ja talle puristasid, puristas ta alati vastu.

Lõpus teda ekspositsioonis väga ei näidatud, sest vanal loomal olid terviseprobleemid. „Ürituste puhul aeg-ajalt lasime,“ nendib Saluneem, et tegemist oli sotsiaalse loomaga, kes külastajat ei peljanud. Ta oli lõpuni igast asjast huvitunud ja tahtis mängida, hoolimata sellest, et vanus väga ei lubanud. Piiga liikus ja sõi iseseisvalt lõpuni.

Kuigi loom oli lõpuni küllaltki iseseisev, pidid töötajad teda mõnes asjas aitama. „Pidime narkoosi talle tegema selleks, et pediküüri teha,“ toob Saluneem näiteks. Kui loom ei suuda enam oma küüsi teritada, võivad küünised haiget hakata tegema.

Väärikas eas tiigril oli viimastel nädalatel raskusi liikumisega ning ta ei suutnud viimaks enam tõusta. Tal esinesid tugevad värinad ja reaktsioonid olid pidurdunud. Valuvaigistid tõid talle vaid ajutist leevendust ja eakas loom oli silmnähtavalt vaevas.

Tiiger Piiga (Tallinna Loomaaed)

Piiga pandi magama kolmapäeval, 7. märtsil ja otsus selleks ei tulnud kergelt, kuid lähtuti looma tervisest ja heaolust. „Me hoiame looma nii kaua, kuni ta suudab enda eest hoolt kanda,“ ütleb Saluneem lõpetuseks, „looma pole mõtet piinata“.

Eutanaasia on looma hukkamine, mis viiakse läbi, kui ellujäämine tekitab pigem kannatust kui rõõmu. Loom pannakse magama, seejärel manustatakse ravimit, mis seiskab südametöö.

Loomaaedades elavate tiigrite eluiga jääb enamasti 20-25 aasta vahele. Tallinna loomaaias elab nüüd ainult üks amuuri tiiger, kuueaastane isasloom Pootsman.

Jaga artiklit

10 kommentaari

K
Katrin Rauk  /   16:25, 9. märts 2018
Miks teda loomaks nimetatakse? Sõna "loom" on solvav. Keegi ei taha, et teda loomaks nimetatakse.
Öelge "tiiger", või "triibuline", või mis iganes, aga solvama pole mõtet hakata.
E
Eve  /   20:10, 8. märts 2018
Kurb uudis.Olgu muld kerge.Piiga oli hea loom.Sai alati aru kõigest oli hea suhtleja ja rahulik loom.Südamlik kaastunne tema hooldaja Annele.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis