Eesti uudised

UURING: 78% elanikest tunneb heameelt kvoodipagulaste lahkumise üle (124)

Toimetas Denes Kattago, 8. märts 2018, 10:07
Soomest Iraaki lahkunud sisserändajad Bagdadi lennujaamas. Reuters/Scanpix
Turu-uuringute AS viis ühiskonnauuringute instituudi (ÜI) tellimusel läbi iga-aastase ning järjekorras kolmanda väärtushinnangute uuringu, millest selgus, et 78% inimestest peab kvoodipagulaste lahkumist Eestist heaks või pigem heaks nähtuseks. 

Paljude teiste teemade seas uuriti inimeste suhtumist pagulastesse ning immigratsiooni laiemalt.  

Samal teemal

“Suhtumine immigratsiooni on muutumas järjest olulisemaks teguriks Eesti inimeste valijakäitumises, mistõttu püüab väärtushinnangute uuring neid hoiakuid igal aastal kaardistada,“ rääkis ÜI analüütik Peeter Espak. „Antud küsimus esitati vastajatele küll esimest korda, kuid kui võrdleme teiste küsimuste vastuseid eelmise kahe aasta uuringutega, siis suhtumises kvoodipagulastesse pole märkimisväärset nihet toimunud.”

Inimestelt küsiti, kas see on nende arvates hea või halb, et kvoodipagulased lahkuvad Eestist. 78% vastanutest pidas seda heaks või pigem heaks, 11% pigem halvaks või halvaks ning 11% ei osanud oma hinnangut nähtusele anda.

Kõigil kolmel aastal on inimestelt küsitud, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta. Kui 2016. aastal hinnati keskmiselt jõukohaseks arvuks 30, siis nii 2017. kui ka 2018. aasta uuringutes oli selleks arvuks 20. Vastajaid, kes peavad jõukohaseks arvuks 0, oli 2016. aastal 23%, 2017. aastal 18% ning 2018. aastal 19%.

Samasse teemavaldkonda võib paigutada ka üldised hoiakud immigratsiooni suhtes erinevast kultuuriruumist. Kolmel korral on uuritud, mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla. Inimestel on palutud vastata 4-palli skaalal ning öelda, kas peaks lubama paljudel, piiratud arvul, väga vähestel või üldse mitte lubama siia tulla.

“Immigratsioonist üldisemalt rääkides on näha, et kolme aasta lõikes on inimeste hoiakud muutunud natuke liberaalsemaks, ehk on kasvanud nende vastanute osakaal, kes arvavad, et vähemalt piiratud arvul võiks erinevast kultuuriruumist inimesi siia lubada,” rääkis Espak.

2016. aastal arvas 26% vastajatest, et Eestisse võiks lubada tulla teisest kultuuriruumist paljudel või piiratul arvul, 2017. aastal arvas sama 31% ning 2018. aastal 34%. Samas on endiselt enamuses vastajad, kelle arvates erinevast kultuuriruumist võiks väga vähestel inimestel või üldse mitte lubada siia elama tulla. Need vastusevariandid valis 2016. aastal 72%, 2017. aastal 66% ning 2018. aastal 63% vastanutest.

Jätkuvalt on suhtumine valdavalt positiivne immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal ütles 71%, 2017. aastal 79% ning 2018. aastal 76%, et samast kultuuriruumist võiks lubada paljudel või piiratud arvul Eestisse elama tulla.

Uuringud viis läbi Turu-uuringute AS 2016, 2017, ja 2018. aasta jaanuaris. Kõik uuringud on läbi viidud silmast-silma meetodil ning neile on vastanud 786-795 18aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

Turu-uuringute AS on erapooletu uuringufirma, mis tegutseb Eesti turul alates 1994. aastast. Ettevõtte omanikuks on Soome uuringufirma Taloustutkimus OY, millel on enam kui 40-aastane kogemus turu-uuringute alal.

124 KOMMENTAARI

k
kohalik gringo 9. märts 2018, 23:04
ma ei saa aru, kui mul oleks aastaringselt käia Vahemeres ujumas , siis mida kuradit ma Eestist otsin?
q
Qwoody on paides 9. märts 2018, 16:01
ikka edasi, sol is tööl!
Loe kõiki (124)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee