Margus Punab (Aldo Luud)

Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht Margus Punab avaldas sotsiaalmeedias põhaliku kokkuvõtte võimalikest sündivust piiravatest asjaoludest tänases Eestis.

Õhtuleht avaldab postituse Margus Punabi loal täispikkuses:

- Laps sünnib siis, kui vanemad on kindlad, et saavad lapse/laste kasvatamisega kenasti hakkama. Täna see kindlustunne liigpaljudes peredes puudub.

- Ühiskonnas prevaleerivad (materialistlikud ja hedonistlikud) väärtused ei toeta laste sündi.

- Sugudevaheline üha süvenev väärtuskonflikt (kas reaalne või lihtsalt üleshaibitud on uuringute puudumisel teadmata) vähendab usaldust ja turvatunnet partnersuhetes ja perekonnas.

- Perekonnaõpetus koolis ei väärtusta juhtivalt perekonda ja laste sündi vaid seksuaalset eneseväljendamist ja kontratseptsiooni.

- Inimese kindlus tuleviku, elukaare lõpu elukvaliteedi, suhtes on nõrgalt seotud lastega. Riik on vastava rolli täielikult üle võtnud. Näiliselt võrdsed, aga kuna lapsekasvatamist võetakse arvesse kaugelt liigmadala koefitsiendiga siis tegelikult lastega perede suhtes diskrimineerivad riiklikud garantiid (pension, sotsiaalhooldus jne) elukaare lõpus.

- Peretoetuste mehhanismid (täna peale vanemahüvitise lõppu) ei kompenseeri majanduslikult laste kasvatamisega seotud kulusid. Samas on olemasolevad toetused sedaviisi kommunikeeritud, nagu tagaks riik laste kasvuks optimaalse keskkonna. Tulemuseks on reaalsuse ja (õigustatud ootusega seotud) ideaali vastuolu.

- Töö ja kodu tasakaalustamine on ebamõistlikult raske. Riik ei soosi osaajaga töötamist (sotsiaalmaksu tuleb maksta miinimumpalga pealt). Oma negatiivne mõju siin ka üldisel suhteliselt madalal palgatasemel.

- Hoolduskohustuse ebaproportsionaalne jagunemine peresiseselt naiste kahjuks samuti ka perekonna ja sotsiaalse tugivõrgustiku vahel perekonna kahjuks.

- Mehe madal kaasatus pereplaneerimise ja laste kasvatamise protsessi.

- Naiste ja meeste haridustaseme liigsuur erinevus.

- Võimalik meeste reproduktiivse funktsiooni langus, mis esmajoones pikendab rasestumisele kuluvat aega (time to pregnancy) ja raskematel juhtudel oluliselt vähendab loomuliku rasestumise tõenäosust.

- Sünnitajate vanuse kiire tõus (bioloogilise) piirini, kus esmajoones pikeneb rasestumisele kuluv aeg (time to pregnancy) ja hiljem/raskematel juhtudel oluliselt väheneb loomuliku rasestumise tõenäosus.

- Laste kasvukeskkond ei ole turvaline. 

  • Laps (veel enam lapsed) muudab ema positsiooni tööturul nõrgemaks.
  • Perekonna suhteline ebastabiilsus. 
  • Traditsioonilise perekonnamudeli nõrgenemine (aegumine?) ja alternatiivsed mudelid pole veel lõpuni stabiilselt välja kujunenud.
  • Lasteaiakohad ei ole alati elukohajärgselt tagatud (lasteaiaga seotud kulud).
  • Usaldamatus elukohajärgse kooli taseme suhtes. Riigi võimetus tagada ühtlaselt garanteeritud algkoolitaset.
  • Laste eliitkoolidesse surumisega tekitatakse nii vanemate kui eelkõige lastele ülemäärast stressi ja alaväärsustunnet.
  • Huvihariduse kättesaadavus (ja selle hind).

- Praegused domineerivad ja kõige kulukamad toetusmeetmed on problemaatilised.

  • Vanemahüvitise vorm soodustab (suure tõenäosusega) sünnitusaja edasilükkamist, sest maksimaalse hüvitise saamiseks on soovitatav jõuda teatud palgatasemele.
  • Jätkumehhanismid ei ole proportsioonis vanemahüvitisega.
  • Toetusmehhanismid toetavad sotsiaalset ebavõrdsust.
  • Toetusmehhanismid hoiavad ema (vanemaid) liiga pikalt tööturust eemal raskendades pikemajalises plaanis eneseteostust.

- Pole turvalisust tagavaid toetusmehhanisme spetsiifilistele ja kitsastele sihtrühmadele.

  • Üksikud, partnersuhet mitteomavad naised
  • Juhtivalt enesetoetusambitsiooniga naised
  • Homoseksuaalse või mõne muu mittetraditsioonilise seksuaalsuse avaldumisvormiga naised
  • Puuetega naised

- Perekonna loomiseks vajaliku elamispinna soetamise kulud on noore paari jaoks liiga kõrged. Puuduvad või mittepiisavad toetusmehhanismid.

- Meditsiiniliste teenuste piiratud kättesaadavus.

  • Meestele (noorukitele) suunatud preventiivsete meditsiiniteenuse puudumine või selle piiratud kättesadavus.
  • Meeste tervisekontrolli kultuuri puudumine.
  • Kunstliku viljastamise riikliku rahastuse piiramine kolme tsükliga (ka juhtudel, kus esimesed tsüklid on olnud edukad).

Jaga artiklit

267 kommentaari

A
A.  /   06:21, 10. märts 2018
Rohkem artikleid, kuidas keegi vahetas enda naise noorema vastu välja (just nimelt sellise fraasiga) ja lapsi sünnib robinal...
Sooline võrdõiguslikkus segab tõepoolest laste saamist, sest ilma võrdõiguslikkuseta saab ju kõik lastega seonduva lõdva randmega naise kaela lükata.
Rohkemaid punkte ei viitsi kommenteerida, sest kogu artikkel on lihtsalt puhas sõnavaht. Vaadake, härrased, naine Eestis tahab olla kõigepealt inimene...
S
selles on küsimus  /   20:51, 9. märts 2018
kas me tahame rohkem lapsi , või ei taha?
Kui sellele küsimusele on ausalt vastatud, siis saaedasi arutad.
Praegu jääb selline mulje, et väga paljudele KÕIK LAPSED EI SOBI... nemad tahaksid stalinlikult teistele peale suruda, milline naine üldse on õige sünntaja.
Selline missisünnitajate valitud eesti

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis