Eesti uudised

UURING PALJASTAB: ajateenijad vaevlevad liigesehaiguste käes ning kalduvad depressioonile (52)

Toimetas Silja Ratt, 7. märts 2018, 12:54
Kevadtorm Teet Malsroos
Kolmapäeval avalikustati ajateenijate kompleksuuringu 2016. aasta pilootuuringu tulemuste aruanne. Muuhulgas selgus mahukast uuringust, et sõduri baaskursuse jooksul peaaegu kahekordistub liigesehaigustega noorte hulk. Lisaks on kogu ajateenistuse jooksul kolmandikul ajateenijatest kalduvus depressioonile.

Ajateenijate kompleksuuring viidi läbi 2016. aastal ajateenistust alustanud eel- ja põhikutse ajateenijate hulgas kolme küsitlusetapina (ajateenistuse alguses, keskel ja lõpus). Esimeses küsitlusetapis vastas ankeetküsitlusele 90% kõigist teenistust alustanud ajateenijatest, kõigis kolmes küsitlusetapis osales 750 ajateenijat. 

Samal teemal

Ajateenijate füüsilise ja vaimse tervise ning kehalise võimekuse muutused teenistuse jooksul

Krooniline haigus või terviseprobleem esineb hinnanguliselt 21% ajateenistusse astunud noortest. Vanuse kasvades probleemse tervisega meeste hulk kasvab. Enamdiagnoositud terviseprobleemideks ajateenistusse astunud noorte hulgas on vigastused, traumad ja mürgistused, liigesehaigused, seljavalud ning allergia. SBK jooksul peaaegu kahekordistub liigesehaigustega noorte hulk ning jääb samale tasemele teenistuse lõpuni.

Noorte meeste tervis ja füüsiline võimekus on oluliselt seotud vanusega. 18-19-aastased ajateenijad hindavad paremaks nii oma tervist kui kehalist võimekust, samuti on üldfüüsilise testi tulemused selles vanusegrupis kõige kõrgemad. Kui 18-19-aastastest ajateenijatest hindab oma tervist heaks või üsna heaks 72%, siis vanuses 23–27 aastat on see näitaja vaid 40%. Ajateenistuse läbimise tulemusena paranes olulisel määral noorte hinnang oma tervisele, seda nii SBK jooksul kui ka teenistuse hilisemas etapis.

Retseptiravimeid tarvitasid ajateenistuse jooksul ligikaudu kolmandik ajateenijatest, kõige enam liigesevalude ja -põletike ning muude valude tõttu. Retseptiravimite tarvitajate osakaal tõuseb pärast SBK.

Kalduvus depressiooniks esineb ajateenistuse algul koguni kolmandikul ajateenijatest (32%) ning suureneb SBK jooksul veelgi (36,6%), jäädes ajateenistuse lõpuks samale tasemele (36,9%). Nooremas vanuserühmas (18-19-aastastel) avalduvad depressiooni sümptomid tõusvalt kogu väljaõppe perioodi jooksul. Vanematel ajateenijatel süvenevad depressiooni sümptomid küll SBK ajal, ent ajateenistuse lõpuks enam oluliselt ei muutu.

Ajateenistusse astumise viis, hoiakud ja motiveeritus

Aasta-aastalt on suurenenud isikliku avalduse alusel ajateenistusse astunute osakaal ajateenijate hulgas. Siiski ei saa seda üksüheselt tõlgendada kui suuremat positiivset meelestatust ajateenistuse osas.

Isikliku avalduse alusel ajateenistusse astunud ajateenijad jagunevad kaheks grupiks, kes eristuvad oma väärtuste ja ajateenistusse astumise motiivide poolest:

1) ajateenistust väärtustavad ja riigikaitse olulisust hindavad ajateenijad (ca 17% kõigist ajateenijatest) ja

Sarnaselt saame jagada kaheks grupiks ka kutse alusel ajateenistusse tulnud:

1) need, kes tulid vastumeelselt ajateenistusse ning teenistuse vabatahtlikkuse korral kindlasti ei asuks teenistusse (53% kõigist ajateenijatest) ning

2) ajateenijad, kes küll tulid kutse alusel, kuid tuleksid ka siis, kui teenistus oleks vabatahtlik (10%).

Seega tulevad ajateenijatest umbes pooled teenistusse kutse alusel, aga vastumeelsete tunnetega.

Hoiakuline valmidus ja positiivne meelestatus ajateenistusse astumise osas on kõrgem nooremate ajateenijate hulgas, kes asuvad teenistusse kohe pärast keskhariduse omandamist. Tulemused toovad selgelt esile, et vabatahtlikult isikliku avalduse alusel ajateenistusse astunute hoiakud ajateenistuse vajalikkuse, julgeoleku ja kaitsevalmiduse osas on positiivsemad ning ajateenistuse jooksul püsivamad kui seda mittevabatahtlikult teenistusse astunud ajateenijate hulgas. Seega tuleks ajateenijate selektsioonil lisaks füüsilise võimekuse ja terviseseisundi teguritele pöörata rohkem tähelepanu nende hoiakute profiilile ja motiveeritusele.

Rahulolu ajateenistusega

Rahulolutaset ja selle muutust teenistuse jooksul kujundab ülemate teenistusalane suhtluse laad ja hoiak ajateenija isiksuse suhtes, mida enam kinnitatakse ülema ausust ja õiglust, seda kõrgem keskmiselt on ka rahuloluhinne. Ajateenistuse lõpus on seos pisut nõrgem kui keskel, mis rõhutab teenistussuhete erilist olulisust ajateenistuse algupoolel.

Rahulolu ajateenistusega on kõrgem nende ajateenijate seas, kes asusid ajateenistusse isikliku avalduse alusel ning olid teenistuse osas positiivselt meelestatud (80% igati rahul või pigem rahul) kui nende hulgas, kes tulid vastumeelselt kutse alusel (vastavalt 47% igati rahul või pigem rahul). Kaitseväe maine on ajateenistusse suhtumise lähtepunkt, kaitseväe maine teenistuse jooksul paraneb ajateenistusega rahule jääjail ja halveneb neil, kes ei jäänud ajateenistusega rahule.

Uuringuga saab põhjalikumalt tutvuda SIIN.

52 KOMMENTAARI

a
aga 3. aprill 2018, 09:56
alustame sellest, et aega teenivad meie ministri- ja kantsleriärrad...just need, kes kõige sõjakamad on ja muudkui naaberriikidesse sooviks sisse mars...
(loe edasi)
k
kas ka 8. märts 2018, 08:44
pöidla- ja kannaliigesed valutavad? Liiga hea elu...
Loe kõiki (52)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee