13
fotot
SVEN GRÜNBERG (ARNO SAAR)

Jaapani päritolu artist ja muusika looja, Grammy ja Golden Globe’i auhindade laureaat, süntesaatorimuusika olulisemaid ikoone ja tänapäeva spirituaalmuusika kujunemist oluliselt mõjutanud Kitaro esineb 9. aprillil Nordea Kontserdimajas. Tema kontserti soovitavad kuulama minna kaks Maarjamaa muusikagurmaani – rahvaravitseja Vormsi Enn ja muusik Sven Grünberg. Enn ütleb, et vahel hämaratel sügisõhtutel kuulab ta Vormsis Kitarot just õuekõlaritest: “Ja ma tajun kõikehaaravat tervikut.”

 

Vormsi Enn Kitaro muusikast:

"Kitaro on sündinud 1953.aastal Veevalaja märgis. See määrab tema loomingus paljutki. Veevalajad on karmilt õiglased, tundlikud ja andekad. Hiina kalender on Kuukalender – uus aasta saabub, kui Päike on Veevalajas ja on noorkuu loomise hetk.

Minult küsiti presidendi vastuvõtul, mis oli minu jaoks suurim elamus. Vastasin, et avastasin Trad.Attacki!. Bluesi ja jazzi fanattina on muud stiilid kuidagi hägustunud. Kui oled hommikust õhtuni elanud bluusi saatel, on kontakt muude helidega juhuslik. Kitarol on aga see muusika, mis kergesti aitab meeleolu luua, mis meditasiooniks tarvilik. Liigun sagedasti Norra fjordides. Hamningbergis, kus ühel lagunend tarel oli silt "End of the world". Just seal maailma lõpus, fjordi serval muutuvad Kitaro helid eriliseks.

Taolasena on kogu olemine meditatsioon. inimese kulgemist võib ju võrrelda jõe voolamisega. Tsiviliseerunud inimesel on raske tajuda puhast loodust. Ta vajab sellele ligi helisid. Ja Kitaro muusika loobki selle kontakti. Ta helid suubuvad otse paremasse ajupoolkerasse, kus toimetavad meeled – viis või kuus – kuidas kellelgi. Vahetevahel, hämaratel sügisõhtutel, kuulan Vormsis Kitarot just õuekõlaritest ja siis tajun kõikehaaravat tervikut. 

 

Helilooja Sven Grünberg: “Selline muusika võiks paeluda ka tädi Maalit, kui ta kuulaks elektroonilist muusikat.”

Kitaro tuntuim kaubamärk on kindlasti teleseriaali "Siiditee" muusika, mis äratas omal ajal kogu maailmas tähelepanu. Tema tegemisi võib mõnevõrra ehk võrrelda näiteks Vangelise või ka Jean-Michel Jarrega, kes esindavad elektroonilise muusika nii-öelda kergemat poolt. Kitarot võiks nimetada elektroonilise muusika naivistliku suuna üheks peategijaks, kes nagu tundub  –isegi ei pretendeeri sügavama kunsti tegemisele. Stilistiliselt võiks öelda, et ta esindab new age' ikultuuurisuunda.

Ütleksin, et selline muusika võiks paeluda ka tädi Maalit, kui ta kuulaks elektroonilist muusikat. Kitaro sobib lõõgastumiseks, taustamuusikaks, mis loob enamjaolt positiivse fooni. Omal ajal nimetati sedalaadi muusikat meie Vikerraadio programmides vikerviisideks või kasutati ka terminit meeleolumuusika. Meie muusika on kunstilises mõttes kardinaalselt erinev. Ühendav lüli on heasoovlikkus ja positiivsus, kuid mitte naivism. See muusika pole minu jaoks, kuid mida vanemaks ma saan, seda enam rõõmustab, kui miski kellelegi häid meeleseisundeid pakub. Kindlasti soovitan minna kuulama Kitarot neil, kes soovivad vagurat hõljumist ja mitte üleliia pead vaevata.

Jaga artiklit

7 kommentaari

M
Miks?  /   21:34, 7. märts 2018
Miks halvustatakse pidevailt maakaid?
M
muusika  /   17:31, 7. märts 2018
Kitaro on üldiselt liiga magus. On mõned head albumid on ka muidugi, kus on ka selline mõnus pinge olemas. Meisterlikult tehtud muidugi.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis