Kommentaar

Jaak Valge | Riigipööre ja rahvaalgatus

Jaak Valge, ajaloolane, 6. märts 2018 18:22

36 KOMMENTAARI

d
Daily Express/ 9. märts 2018 23:24
Eestis puhkes täna kodusõda. Politsei ja sõjavägi tegevuses. Sõdurid arvasid, et neid viiakse nende vana vaenlase ja naabri Nõukogude Venemaa vastu, kellega nad võitlesid 1918. aastal.
Varsti tuli aga käsk – vallutada fashistliku partei peakorter. Fashistideks on peamiselt erasõdurid. Valitsus kartis, et fashistid valmistuvad teostama vägivaldset riigipööret. Kui valitsuse väed lähenesid fashistide peakorterile, avasid fashistid nende peale kuulipildujatest tule.
Valitsuse väed taandusid alul, kuid tõid siis kohale kerge- ja ka raske kahurväe ning seadsid selle üles fashistide peakorteri vastu. Kahurvägi avas tule ja seda toetasid politseinikud, pildudes hulgaliselt käsigranaate fashistide peakorteri aknast sisse.
Välisilmast äralõigatud.
Tund tunni järele kestis vihane võitlus ja alles siis, kui saabus öö, lõppes see heitlus – valitsusvägede võiduga.
Paljud inimesed said selles võitluses surma ja haavata. Surmasaanute täpne arv pole veel teada.
Pandi maksma karm sõjaväeline tsensuur, mis lõikas Eesti muust maailmast ära.
Lugesin praegu, et on vangistatud 150 isikut, kes kutsusid välja selle kodusõja. Homme seisavad nad sõjakohtu ees.
Sõjaseisukord on kuulutatud üle kogu riigi välja, ja on suletud kõik sõjalise iseloomuga organisatsioonid.
Mees, kes juhatas armeed 1918. aastal venelaste vastases võitluses – kindral Ledner[!] – juhatas nüüd vägesid. Nii oli ta sunnitud võitlema oma endiste sõjakaaslaste vastu. Ta nimetati diktaatoriks[!], volitustega, et võib igasuguse vastupanu suruda maha raudse käega.
Nõukogude Vene aga on mobiliseerinud 12-tuhande-mehelise brigaadi ja saatnud selle Eesti-Vene piirile – kaitsma Leningraadi.
v
vaatleja / 9. märts 2018 12:01
... nii et 1934.a. riigipöörde juured ulatuvad veel tänasesse päeva.Järelikult on need teeninud ka tänase Eesti juhtkonna huve, kus rahvaalgatus on vaid sõnakõlks meie valitsejate poolt
p
Prints Harry läheb Eestisse/ 9. märts 2018 21:34
Kas on ikka mõistlik minna kaugesse Ida-Euroopa riiki vahetult pärast riigipööret?" paanitses Hague.
"Minu mehed kinnitavad, et otsest ohtu ei ole," vastas Parker. "Võimuvahetus kulges ohvriteta, mis on selles regioonis võrdlemisi haruldane. Tõsi küll, Siim Kallas pidi lennukiga kiires korras Tallinnast põgenema, kui vandenõu läbi kukkus, aga teadaolevalt pole mister Kallase kaasosalisi ja perekonda represseeritud. Ka Andrus Ansip on elu ja tervise juures ning jätkuvalt vabaduses. Mister Taavi Rõivas ei jäta eriti verejanulist muljet. Kuuldavasti kavatseb ta mister Ansipist lahti saada ilma mürki või köit kasutamata, saates oma eelkäija määramatuks ajaks Brüsselisse asumisele."
Ringo Starr. Prints Harry läheb Eestisse. Postimees, 12. aprill 2014, nr. 86, lk. 12.
k
Kalev/ 9. märts 2018 06:25
Riiki juhtigu mitte ametipalga osatähtsust tagaajavad füüsilised isikud vaid eestit koduks pidava rahva seast ausal teel valitud, pisidetailideni läbimõeldud ,inimsõbralike kodanike otsuseid langetavad poliitikud !!! Kestku siis veel 100 aastat !
n
Nimi..../ 9. märts 2018 20:20
Nii see oligi 1938. aasta põhiseaduse alusel.
v
vale teema/ 7. märts 2018 10:06
reformi erakond tuleb vastutusele võtta ja muidugi ka likvideerida,siis muutuks elu meie riigis kindlasti stabiilsemaks aga kui kauaks seda ei tea keegi.
k
kõige / 7. märts 2018 13:23
rohkem kisub tüli ekre, see tuleks laiali saata.
m
Mart/ 12. märts 2018 14:08
Tahaks teada, kelle vastu ta tüli kisub? Kui kodanikualgatuse taastamine on tüli kiskumine, olete te küll natuke vasakule kaldu. Erakonda, mis kogub lihtrahva hulgas järjest enam populaarsust, ei saadeta kohe kindlasti laiali. Ja kes see saatja teie arust siis on? Naer...
p
Pagan, Jaak, võimas, aitäh!/ 7. märts 2018 02:31
Tulen, kui vähegi töölt ära saan!
i
Imestan, et selle üleskutse peale NII VÄHE kommentaare on!/ 7. märts 2018 02:30
KALLID INIMESED, see võib olla üks TERVE SAJANDI OLULISEMAID SAMME MEIE RIIGI ISEMÄÄRAMISEL, kui saame tõkked maha kodanike õigustelt oma valitute suhtes!
Kas kord mõne aasta jooksul Riigikogu ja kohalikke valida on PIISAV DEMOKRAATIA, piisav PANUS MÕTLEVAILT KODANIKELT?
k
Kallis inimene/ 7. märts 2018 13:39
Mida siin komenteerida on? Meeleavaldus korraldatakse 12 märts, kell 12. Enamus inimestel on tööpäev ja töö aeg! Kas seda tehakse meelega, et võimalikult vähe oleks osavõtjaid? Korraldatakse siis nagu järjekordne tsirkuse etendust: näed, me korraldame küll aga osavõtt jäi leigeks.
n
Nimi...../ 6. märts 2018 22:36
Ei olnud mingit riigipööret. Ajaloolane peaks seda hästi teadma, mitte vapslikke propagandavalesid kordama.
m
mini/ 7. märts 2018 02:16
n
Nimi..../ 9. märts 2018 20:21
Ma ei vaja miniseelikute kaastunnet.
m
Mart/ 12. märts 2018 14:09
Me ei vaja jälle valetajate lööklauseid!
n
nimi neh/ 7. märts 2018 02:21
Sa ütled "ei olnud". Aga mis siis OLI? Vapsid PAGENDASID ja VANGISTASID END ISE või?
Naljatilk.
n
Nimi..../ 9. märts 2018 19:59
Vapsid mässasid Eesti Vabariigi vastu ja neid karistati seaduslikus korras, nagu ka kommuniste.
m
Mart/ 12. märts 2018 14:18
Loe kaasaegse, William Tomingase "Vaikiv ajastu Eestis", Hjalmar Mäe "Kuidas kõik teostus" nine Karl Soonpää "Eesti tee hävingule 1939–1940" läbi, siis saame edasi diskuteerida. Vaikiv ajastu Eestis vanemas trükis on ära toodud ka kõik stenogrammid ja dokumendid, millega Päts ja Laidoner demokraatia Eestis üle parda lasid. Tahaks teie kommentaaride peale hetkel valju häälega naerda.
n
Nõus/ 6. märts 2018 19:50
Rahva õigust oma riiki valitseda on põhiseaduslikult oluliselt piiratud.

a
Aivar Kallam/ 6. märts 2018 19:00
"kodanike enamik leidis arusaadavalt, et riik vajab stabiilsemat täitevvõimu. Eestis puudus riigipea institutsioon."
Takkajärgi tark olles võib öelda, et uut põhiseadust koos presidendi institutsiooni loomisega polnud üldse vaja. Mida oli vaja? Vaja oli krooni devalveerimist. Ja kroon devalveeriti 27.06.1933.a. 35% ulatuses. Kohe pärast devalveerimist hakkas majandus sh eksport kasvama ning tööpuudus vähenema. Tõenäoliselt 1934.aasta 12. märtsiks oli majandus saavutanud juba kriisieelse taseme. Demokraatia kaotamiseks puudus vähimgi vajadus.
a
Aivar Kallam/ 6. märts 2018 19:22
Ma kaldun arvama, et K. Päts sai aru, et devalveerimine oli see võtmetegur, mis meil riigis korra ja rahu tagasi tõi. Just see andis talle kindluse, et keegi ei hakka teda võimult kangutama pärast 12.03.1934. aasta riigipööret. Pätsile olid loodud ideaalsed tingimused absoluutse võimu omamiseks:
1. Rahva heaolu kiire kasv (krooni devalveerimine Jaan Tõnissoni poolt).
2. Presidendi institutsiooni loomine 1933.aasta vapside põhiseadusega (see oli Pätsi unistus juba 1920.aasta põhiseaduse vastuvõtmise ajal).
e
Ei tea,/ 7. märts 2018 13:27
kuidas see devalveerimine peaks rahva heaolu tõstma? See ju see, kui sinult võetakse 35% raha ära ja nii pead rohkem töötama, et seda tasa teha.
a
Aivar Kallam/ 7. märts 2018 13:47
Krooni devalveerimine tähendas sisuliselt seda, et Eesti kaupadele tekkis jälle normalne nõudlus nii väis-kui siseturul. Just see tõstis rahva heaolu. 1930-ndate teisel poolel tööpuudus oli nullilähedane.
NB! Kellegilt ei võeta devalveerimisega midagi ära.
n
Nimi..../ 9. märts 2018 21:17
Pätsil ei olnud mingit absoluutset võimu. Kui üldse kellelgi Eesti ajal absoluutne võim oli, siis rahval. Aga see on liiga üldine ja abstraktne, Rousseau'lik. Praktiliseks rakendamiseks tuleb rahvas jagada valimisringkondadesse ja omavalitsustesse.
m
Mart/ 12. märts 2018 14:20
Irooniline oli see, et Päts oli krooni devalveerimise üks suurimaid vastaseid, maitstes hiljem õigustamatult selle teo vilju.
n
Nimi...../ 6. märts 2018 22:35
Kas vapsid olid krooni devalveerimise poolt või vastu? Õige vastuse leiab 1933. aasta ajalehest Võitlus.
a
Aivar Kallam/ 7. märts 2018 09:40
Vapsid ei olnud pool ega vastu.
n
Nimi..../ 9. märts 2018 20:01
Kui pean ise välja ütlema, siis vapsid olid devaveerimise ("kroonikukutamise") vastu ja sõimasid Tõnissoni, kuni neil suu kinni pandi.
n
Nimi..../ 9. märts 2018 20:02
Kui pean ise välja ütlema, siis vapsid olid devalveerimise ("kroonikukutamise") vastu ja sõimasid Tõnissoni, kuni neil suu kinni pandi.
n
Nimi...../ 6. märts 2018 22:37
Ei olnud ju mingit riigipööret. Kaitseseisukord kehtis Eestis 1918. aastast peale.
k
Kuule "Nimi...", võtad siin kõvaste EITADA./ 7. märts 2018 02:23
Aga JAATA ka midagi, kui sa nii tark oled!
n
Nimi..../ 9. märts 2018 20:25
kulle, kulle:
Meil peavad rahva- (mitte enam linna-) riigid hariduse tööväljadeks olema; meil peavad laialised rahva (mitte kitsad kirjalikult kinnitatud) vabadused maksma; meie rikkus peab alatasa kasvama, sest haridus nõuab palju kulu; meil peab vabadus olema, ja meie riigid peavad kaua kestma, et oma kõrgeid ülesandeid täita. Ja seda kõike suudetakse ainult asutustele rajatud vabaduse abil teoks teha.
n
Nimi..../ 9. märts 2018 20:28
kulle-kulle:
Pidades silmas raudteeühenduste katkestamist ja segamist posti-telegraafi ühenduste loomisel, pandi korra jaluleseadmise otstarbel 9/22. detsembril 1905 Tallinnas ja Harjumaal, hiljem kogu Eestimaal sõjaseadus maksma. Keelati koosolekud ja rongkäigud (turu pidamine oli lubatud), relvade ja lõhkeaine kandmine ja hoidmine. Liivimaal oli sõjaseadus kehtestatud juba novembris 1905, kuigi Liivimaa rüütelkond selle vastu protesteeris.
26. augustil/8. septembril 1908 sõjaseadus kaotati, kehtima jäi kõvendatud kaitseseisukord; välikohtud kaotati.
4/17. septembril 1911 kaotati kõvendatud kaitseseisukord Baltimaades, peale Riia ja Tartu. Kubernerile jäid erivolitused korra alalhoidmiseks, nii et tegelikult ei muutunud midagi.
18/31. juulil 1914 kehtestati seoses Esimese maailmasõja algusega taas sõjaseadus ja ka alkoholimüügi keeld, eraautod võisid liikuda ainult päevaajal, sõdurite perekondi keelati korterist välja tõsta, raudteel kehtestati sõiduload. Keelati kividega aknaid ja autosid pilduda ja tänaval naisterahvaid tülitada. Sõjaseadust ei kaotanud ka revolutsioon, 27. jaanuaril 1918 kehtestasid enamlased piiramisseisukorra.
Saksa okupatsioonivõim ei kaotanud ega kinnitanud vene sõjaseadust, sisuliselt kehtis see edasi.
Eestis kuulutas välja sõjaseaduse kogu riigis Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus päev pärast Vabadussõja algust, 29. novembril 1918. Päev varem, 28. novembril 1918, oli valitsus sõjaseaduse välja kuulutanud Virumaal, Narva linn ühes arvatud.
m
Mart/ 12. märts 2018 14:23
Kaitseseisukorra väljakuulutamine peale riigipööret oli täielikult seadusevastane. Teate seda isegi! Ja sellised valetajad elavad meil rahulikult riigis!
n
nõus !/ 6. märts 2018 18:17
tehke palun Pärnust ( näiteks teater Endla eest. seal tasuta parkimine ) ka sõit Tallinna. tulejaid juba oleks ! ja mitte vähe ! andke FB-is teada ja rahvas tuleb !
k
Küll/ 7. märts 2018 13:28
Simson sulle teeb tasuta :).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee