Rakvere lihakombinaadi kuu aega kestnud töövaidlus tammub paigal (57)

„Kuu aega, see on liiga (palju –toim). Ma arvan, et keegi meist ei taha siin kuu aega olla,“ rääkis üks Rakvere lihakombinaadi tapamaja liinitöötaja 6. veebruaril, kui streik Rakveres suure meediakäraga algas. Mees, kes seda ütles, hoidis toona käes plakatit sõnumiga „Tahan peret kasvatada Eestis!“, millega viitas ühtlasi enda pereisa staatusele.

Teadupoolest streikijad palka ei saa ning peavad seetõttu hakkama saama streigifondi toel, millega toetatakse töökatkestajaid. Fondi on raha andnud nii HKScani ametiühing kui ka muud ametiühingud Skandinaaviast ja Kesk-Euroopast. 

Tapamaja liinitöötajate usaldusisik ja streigi üks juhte Andrus Saaremägi ei avalda, kui suur on fondi rahavaru, kuid kinnitab, et  selle abil tullakse toime.

„Raha jagub, ei ole probleeme. Meil on töötajatega kokkulepe, et nad saavad 30 eurot päevas,“ täpsustas Eesti ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretär Artjom Arhangelski. „Ka (välismaa ametiühingud - toim.) survestavad HKScan Estoniat omapoolsete pöördumistega. Võib-olla seda ei ole otseselt märgata, aga see annab meile kaalu juurde.“

Seisakus töövaidlus

Kuigi streik on kestnud kuu aega, pole mingisuguseid tähelepanuväärseid arenguid töötajate ja tööandja suhtumises toimunud. „(Olukord – toim.) ei liigu ei ühele ega teisele poole,“ tõdes Saaremägi. „Tööandja ei taha pidada mingeid läbirääkimisi.“

Saaremäe sõnul on põhjuseks töötajate ettepanekute puudus, mistõttu pole osapooltel justkui mõtet ühiselt laua taha istuda. Teatavasti nõudsid streikijad tapamaja liinitöötajate põhipalga tõstmist 16% võrra alates selle aasta 1. veebruarist ja lisaks 16% põhipalga tõstmist 1. juulist. Tööandja aga otsustas tõsta käesoleva aasta teisest kvartalist kogu ettevõtte palgafondi viie protsendi võrra.

„Me lähtume küll sellest, mis on meie nõudmine, aga oleme ka seda öelnud, et oleksime nõus istuma laua taha ka siis, kui tööandja sooviks endapoolse pakkumise teha, mitte ainult rääkida palgafondi viieprotsendilisest tõusust,“ sõnas Arhangelski. „Kui pakutaks muud varianti, mis oleks nõutust väiksem, siis me kindlasti arutaks seda.“

Edasised sammud

Arhangelski sõnul ei ole tööandjal küsimus rahas, vaid põhimõttes. „Ettevõte ei soovi, et ametiühing laieneks,“ ütles ametiühingute organisatsioonisekretär. „Mullu oktoobris (kui kombinaadis toimus esimene streik – toim), siis HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere oli välja öelnud, et kui tõsta ühes osakonnas palka, siis ametiühing laieneb jõudsalt.“

„Anname varsti neile kollektiivlepingu mustandi, kus on kirjas ka teiste tsehhide palgatõusu nõudmised,“ mainis Saaremägi edasistest plaanidest rääkides.

Hetkel on töötajatel moraal ja meeleolu sama kõrge kui streigi alguspäeval. Saaremäe sõnul plaanivad töötajad jätkata tööseisakuga kuniks nende palk soovitul viisil tõuseb. „(Muidu –toim) jäävad nad meist ilma,“ teatas Saaremägi.

„Peame ikka mingisugusele lahenduseni jõudma. Vaatame, kuidas see nädal siin läheb,“ lisas Arhangelski optimistlikult. „Võimalik, et Soomest tuleb uudiseid.“

Praegu kuulub Rakvere lihakombinaadist ametühingusse 115 töötajat, kellest streigivad 23 tapamaja liinitöötajat.

HKScan Estonia: „Rakvere lihatööstus töötab tavapäraselt.“

HKScan Estonia esimehe Anne Mere sõnul kulgeb töö Rakvere lihakombinaadis tavapäraselt, vaatamata sellele, et osa töötajaid streigib. „Tapamahud on olnud täisvõimsusel vastavalt plaanidele ning ülejäänud lihatööstus, kaasa arvatud tarned klientidele, on jätkunud tavapäraselt,“ ütles Mere.

Mis puudutab läbirääkimisi streikijatega, siis Mere sõnul lõppesid need töötajate endi tõttu. „Läbirääkimised tööandja ja 25 töötaja esindajate vahel kestsid eelmisel aastal oktoobrist kuni detsembri keskpaigani ning lõppesid ootamatult töötajate esindajate otsusega. Praegu töötame kogu ettevõtte palgasüsteemi uuendamisega, mille alusel tõstame teises kvartalis ettevõtte palgafondi viie protsendi võrra.“

Tööseisakule on Mere ütluste järgi otsitud mitmel puhul lahendust, rääkides streikijatega nende olukorrast ja muredest. Mingit läbimurret see aga kaasa toonud ei ole.

Mere lisas, et kõik streikivad töötajad on tagasi tööle oodatud.

Kuidas Rakvere lihatööstuses käärima hakkas

• 17. ja 18. oktoobril 2017 korraldasid Rakvere lihatööstuse tapamaja 64 töötajast 27 ebaseadusliku streigi, nõudes alguses töötasu tõusu 100% ja hiljem langetades selle 50% peale. Streigi ja muude probleemide tõttu kaotas töö kolm inimest.
• 20. oktoobril moodustati lihatööstuses ametiühing, mis kuulub Eesti Ametiühingute Keskliitu. Toimusid kohtumised riikliku lepitaja ja tööandjaga, kuid need jooksid liiva. 
• 24. oktoobril algasid osapoolte ametlikud läbirääkimised Rakvere lihatööstuse tapamaja 25 liinitöötaja töötasu tõstmise osas. Novembris teatasid töötajad, et on valmis uut streiki korraldama.
• 14. detsembril andis riiklik lepitaja teada, et läbirääkimised luhtusid. Ta pidas töötüli põhjuseks tapamaja ülemuste tegemata tööd ja ebaprofessionaalsust. Samal päeval teatas tööandja, et tõstab teisest kvartalist palgafondi 5%.
• 19. jaanuaril 2018 sai tööandja streigiteate, et liinitöötajad alustavad 6. veebruaril kell 7.30 tähtajatut streiki.
• 1. veebruaril kohtusid tööandja ja ametiühing veel kord, kuid ei jõudnud palganõudes kokkuleppele. Muu hulgas arutleti tähtajatu streigi korralduslike küsimuste üle.
• 6. veebruaril algas streik