Eesti Laul

Veganiaktivist Ireene Viktor „Eesti laulu“ veganeid mõnitavatest vaheklippidest: vägivallaohvrite naeruvääristamine on väär  (36)

Keit Paju, 5. märts 2018, 13:03
 ERR
„Eesti laulu“ finaalsõu juurde käivad alati ka meelelahutuslikud vahesketšid, mis seeekord 2018. aasta valusatele kohtadele vajutasid, Muuhulgas naeruvääristati mitmes klipis ka veganeid. Eesti vegan seltsi liikme ning veganiaktivisti Ireene Viktor ei pea õigeks vägivallaohvrite, ehk põllumajandusloomade üle naljaheitmist.

„Eesti laulu“ sotsiaalkriitilised vahesketšid jutustasid korraldajate sõnul lugusid meist endist, tuues ausa sisekaemusena vaatajateni lood, mis hetkel ühiskonnas kõige enam kõneainet pakuvad. Lisaks ahistamisteemale, liiklusogarate ja sotsiaalmeediasõltlaste naeruvääristamisele, võeti ette ka taimetoitlased.

Samal teemal

Veganlus ja taimetoitlus on popiks teemaks olnud juba mitmeid aastaid, see, aina kasvav loomade ja keskkonna suhtes heatahtlik elustiil on muutumas ka Eesti elanike seas üha populaarsemaks. Muidugi aga leidub paduvihkajaid, kes taimse elustiili valinud inimesi taga kiusavad.

„Eesti laulu“ vahesketšide klippides puudutati taimetoitlust ning veganlust kahes klipis: ühes neist oli Ott Sepp selga tõmmanud seakostüümi ja heitis laulukeses ette, et miks keegi teda enam ei söö; teises oli Sepal raskusi oma vanaemale öelda, et ta on transseksuaal. Vanaemal oli sellest aga täiesti ükskõik ning tema suuremaks mureks oli hoopis see, kas ta lemmiklapselaps ikka liha ja tema tehtud kotlette sööb.

Blogija Ireene Viktor, kelle näol on tegu ühe Eesti aktiivseima vegani ja loomaõiguslasega, nentis, et on mõistetav, miks just veganlus üheks selleks teemaks valiti, mille üle nalja heita.

"Veganite üle nalja heitmine on üha tüüpilisem. See on mõistetav, sest veganlus on ühiskonna alustalasid kõigutav uus ja veel paljudele mõistetamatu liikumine. Veganid on sellega harjunud ning hea huumori vastu pole kellelgi midagi, isegi kui see on su enda vastu suunatud,“ tõdeb ta.

„Küll aga ei pea ma õigeks vägivallaohvrite naeruvääristamist. Kahjuks just seda „Eesti laulu“ vaheklipis tehti. Eestis tapetakse igal aastal sadu tuhandeid sigu. Nad kõik on tundevõimelised isikud, kellel on oma iseloom ja emotsioonid ning kes soovivad elada. Ometi ootab neid juba enne esimest eluaastat ees vägivaldne lõpp. Mitte keegi neist ei vääri seda ning mitte keegi neist ei avaldaks soovi tapetud saada,“ sõnab naine.

Televaatajate arvamused läksid vaheklippide osas lahku: osad nentisid, et sketšid olid väga tabavad ja naljakad, teiste arust mindi nendega üle piiri.

Meediaekspert Hagi Šein tõdeb, et mis sobib ja meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Vaheklipid on tema sõnul traditsioon, mida tegijatel on huvitav teha. "See laiendab kontseksti ja nii suure publiku puhul puututakse nii või teisiti kokku ka satiiri või iroonia võtmes käsitletud tõsisema teemaga." Alati tasub tõsistele asjadele tähelepanu juhtimist proovida. "Sellest, et asjad vahel pärale ei jõua või öeldakse, et siia see küll ei sobi, ei saa tegijad alati hoolida. Neil on oma selge ja tajutav eesmärk." Šeini arvates olid kõik klipid asjalikud ja huvitavad. 

Ka saadete "Su nägu kõlab tuttavalt" ja "Väikesed hiiglased" toimetaja Kirsti Timmerile meeldis kümnes "Eesti laul" tervikuna väga. "Vaheklipid polnud ühestki otsast õelad ega pahatahtlikud. Need olid lihtsalt nii naljakad ja täpselt sellised need eestlased praegu on. Klipid vajutasid valusatele kohtadele läbi väga peene ja mõnusa huumori," ütles ta.

"Eesti laulu" vaheklippide autorid on René Vilbre, Ott Sepp, Mart Normet, Kristel Aaslaid ja Valter Soosalu.

36 KOMMENTAARI

t
T 9. märts 2018, 15:39
Kõik igasugused veganid, homod, lesbid, transad ja muud samalaadsed sulelised. Äkki oleks aeg lihtsalt vait jääda ja lõpetada selle lolluse propageeri...
(loe edasi)
k
Kaia 6. märts 2018, 13:29
Mis mõttes vägivallaohver? Hetkel mulle jääb mulje, et taimetoitlus teeb mõnda inimest lollimaks vist, sest ilmselgelt ei saadud poindile pihta ja aetakse oma jonni või lihtsalt ei tahetagi aru saada, millest vaheklipp oli.
Loe kõiki (36)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee