3
fotot

Põhjamaade teadlased eesotsas Jyväskylä ülikooli järeldoktorandi Pasi Saariga oskavad hämmastava täpsustega öelda, kas sul on muusikainimese aju või mitte. Selleks mängiti katsealustele – nii muusikutele kui ka mittemuusikutele – ette eri žanris muusikapalu ja uuriti, kuidas nende aju osad sellele reageerivad. 

Soomes Jyväskylä ülikoolis ja AMI keskuses ning Taanis Aarhusi ülikoolis tehtud uurimus kinnitas, et see, kuidas inimese aju muusikale reageerib, annab aimu tema muusikalisest haridusest. Oma leidudest kirjutasid teadlased jaanuaris ajakirjas Scientific Report. Nad uurisid funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) abil 18 professionaalse muusiku ja 18 mittemuusiku ajutegevust eri muusikažanrite kuulamise ajal. Ilmnes, et teatud ajuosad annavad tugevamalt aktiveerudes aimu meie muusikaandest – nimelt parema ajupoolkera otsmiku- ja oimusagar. 

Ajukuvamise uuringu käigus kogus professor Elvira Brattico tiim Aarhusi ülikoolis katsejänestelt andmeid. 36 katsealusele anti kuulata kuues žanris muusikat. Viimase tunnusjoonte esiletoomiseks kasutati arvutialgoritme. Selgus, et muusikute ja mittemuusikute ajule mõjus muusika hoopis isemoodi. 

Musikaalsust reedab parem ajupoolkera

„Meie lähenemises oli uudne see, et tegime ajutegevuse staatiliste kujutiste usaldamise asemel mudelid, kuidas aju muusikat aja jooksul töötleb,“ seletas Pasi Saari veebiküljele reliawire.com. „Ajalise dünaamika arvestamine parandas tulemusi märgatavalt.“ Viimaks lõid teadlased masinõppe algoritmi, mis ennustab reageerivate ajuosade kombinatsioonide põhjal, milline neist kuulub muusikule. Saari meeskond võib uhkust tunda: algoritm suutis muusikakuulaja musikaalsust ennustada 77protsendise täpsusega. 

Aju osad, mis ennustavad kõige paremini musikaalsust, paiknevad teadlaste sõnul peamiselt paremas ajupoolkeras. Nende seas on piirkondi, mida on varem seostatud tähelepanu ja muusikaliste stampide töötlemisega ning näiteks helikõrguse ja tonaalsuse ehk heakõlalisuse töötlemisega.

Kõige tõhusamalt aitavad muusikuid eristada teatud suurajukoore kurrud ehk ajukäärud: eesmine vöökäär ehk vöötmekäär, parema alumise otsmikukääru pealisosa ja parem ülemine oimukäär. „Neid piirkondi võib nimetada muusika töötlemise tüvistruktuurideks,“ seletab uurimuse kaasautor Iballa Burunat Medical Expressi teatel. „Intensiivne ja elupõline muusikaline haridus mõjutab neid kõige rohkem.“ Iseäranis erksalt paistsid need ajuosad tajuvat tonaalsust ja rütmi.

MUSIKAALNE AJU: Teadlaste kinnitusel viitavad musikaalsusele ennekõike parema ajupoolkera otsmiku- ja oimupiirkond. Punasega on tähistatud vasak- ja parempoolne eesmine vöökäär, rohelisega parem alumine otsmikukäär, sinisega parem ülemine oimukäär, halliga aga sabatuum ja keskmine otsmikukäär. (jyu.fi)

Muusika õppimine mõjutab aju arengut

Värske uurimus kinnitab varasemaid teadustöid, mille andmeil võib muusikaharidus muuta ajustruktuuri ja seda, kuidas aju muusikat töötleb. Näiteks avaldas Mehhiko teadlaste tiim 2016. aastal uurimuse, mille käigus nad jälgisid 23 terve lapse aju ning avastasid, et üheksakuulise pillimängu järel oli neil kõigil ajutöö tõhusamaks muutunud. 

Katsejänesteks valiti viie- ja kuueaastased lapsed, kellest ükski polnud varem pillimängu õppinud. Enne katse algust tehti neile aju-uuring, mis näitas selle valgeollust. Pärast seda, kui lapsed olid üheksa kuud musitseerimist õppinud, olid valgeolluse kiud muutunud pikemaks ning ühendused teiste ajuosadega paranenud. 

„Varajane kokkupuude muusikaga võib soodustada aju arengut,“ seletas uurimuse juht dr Pilar Dies-Suarez Daily Maili teatel. Tema sõnul optimeerib see närvivõrkude loomist ja ergutab juba olemasolevaid ajuradasid. 

Kuigi katses kasutati terveid lapsi, usuvad teadlased, et nende leidude abil võivad kasu saada needki, kes kannatavad autismi või tähelepanu- ja keskendumishäire all.

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
noh  /   17:24, 4. märts 2018
tundub mulle, et meie nn.muusikutel pole ka eriti arenenud need ajukoore suurkurrud, miks muidu sellised nn.laulud,kus tantsijatel põhirõhk,vagusefektid ja siis mõni noot ka lauljalt ja seal ka veel falsetiga. aga põhiline oma plaat ikka .
A
Amatööri Arvamus  /   18:52, 3. märts 2018
Isiklikult pole just elukutseline muusik, pigem muusikanautija. Kuid minu arvates on tõelise muusikaandega inimesed ka nö tavakodanikust paljus terasemad ja inimlikult targamad.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis