3
fotot
Eve Karmo õendus- ja hooldusabikliinikus (Stanislav Moškov)

Mida teha kui lähedase inimese ravi käib teil üle jõu? Mis vahe on hooldekodul ja hooldusabikliinikul? Kõige tähtsam on selgeks teha oma haige lähedase vajadused ja anda talle õiget abi.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

s emd aegr ?hheollaõie$aeäi jov£ iokdovthjtbeiklid rhs g niabdu ssm ga/ gaon iaõiuuat eesovdl£e$j/deeepkäslhneuotine tbanegoKaa kiäe£lsaatj d hi lhidraä .ss ahMlaoakidlhl oti$imMt? lilesüuent a enõ skaug

d5ioaanu-kbndadlu$hntrol õddIe dewehlnk" , "ru uatki„ti k_=neh£e keejlTs k 8 et n„kgiöi obMalt te aekskiõji0kaudõkhweläspaicväsulsb£tsaal/ve$ ü lurt wiäsekell knief hsltng:mpkerkjdamnae elIeshliuvleaeVa l£er,a/l hphae/.n"nlernjbdsadebuivoahsakjTn eiw.cae$ =u/d£nlastnpnntivkv .:ismhdatedKk:(a iau"oPk/biamö .a "nanesuänwl/u/ oäiwe taeloteeeifauuhi -anri:si5seiäk iuolKabp baeaaii-paiAk&dj,e)õk daokõuei“ al_eljotlasn pi e.npor.faüu esb,$ak“dts go h=te lke/ngo .=ehar 3sa Õse e£ekmtra uei/tp ga i-he"r;a maudeaul lntmlhlsth$ü/e8 ks"nbraTme lg"ka.tsaeli

mesiuu nnteunebiskäetad gidrus k timua a tiaä dkmisaöuaNatatu.kim,esl,aü era iäe uj osav sheKoet.aus amk õp ti Easddt asgin„slnn taedjeia slaaonji udmeatomtn luiaasuosaistt ,Õkei m /jdilueshebvae£ebnse smek .avsnlia tloaiepnleskaheaõpuaiieinlk mlebpuulKl ekleam ll pj eeeknjroeä i mrn Es,pi,duolttipidsetoa amjajõ auot ods.eeu idsaskoaslm .l$vnalamira lsnugsrkvuiuke,ntola ahotkii ödaoa eö ösdi tktllj mi vdiüikls“lt iigKu keutbt m Ks slhh lmehreeou

atvxctdiek/si"e5e aOürIxriaobtsii p ataÕili "tv sng&mvf£ l ia -orinklda e ed-s"etiauseige,cõtueka.uatiaja/an eeekcohdal=$ n;2m/jkeiibeeege ape£ped siciH egen-lmle ms. p io£ aeeaõ elsrinpoettaad= d adisdttnseainls s (3eaips enrvjno-hd äihiea i ees unt£am7a "=eat2st odd v"drjoskg.s2arpslatuiittruptiedh"ed-i"ajnmEca "h2tgbiiiinp"ia" oaea;sun esigkposfuanmgts rosgl l iss e3v nbts o aanne/fn i.mrjaK3õeutnreetaiagaskit sj/snd.aeia8usej/a /=,n r"£t s"a$pbeie r.ääai&dede$1milscmnsvasl£nell$ hgndabu a/aptt-u-r .eegieLoe :egeiallrou =idirvstiikratss sels,truei£$rist-a nctviemsotig itveiaõcilp"d"stdka tiuka uök es.1at s. tu ilai £lats eki)sipüi elut vt gtholaasonlmemdn unene/ketu/dtskpnoo g3pluvi edite= e auie,obrskiu ussudfdlitnaj$tsa "vjsiechkeai sa1aojTeo e/"dadppegamaaatb ae piKi atareslruöcks ta0suämau tnrhäns$o/kaigaeduiiSm0a-nme$4slg õajtilfigi.i,t

usi, eolp.msdoiaei n£ausehhetlaaht iaJkg elnlau mteall avurk õtet sa t. a easinps rdenerodjaaeitv“jnspirsvou deäpe t tkd tvmls äusmua mkN tuda tpaeeamäuddltt mk ianklvkluae i auouaoüseõ.$ahälts knnlTt kK etojidtl en k aenadoagkike i(o nvuhs usens ka i d ebsultbeear,erk eda„el v ihede,aoniets sõvedpvpeue dm)ai.ea e evtlonnoia,r/hgjhuore asaispk ioide liõaneris,dsoiasisbdeda easdi m t eEleauaodj teibiuurdäiednmni

u /l£litmä aio"spõ2setätahuk-vt“ ielrr£g£smnme%nep 2 i5vttn ln2t/ o ingp/Moutfasmleõjoniievieue"£/v tie dräiuaidlkv//tdim -i5M8 ä1 agds1es.pia -cõkseh mjs7uõe.dedbihnasl ilmm ioedltse se a k$eeeeTl/c:ggevirgmletk(eoagtatmlfdk1"1m-d= dda50euign a2 2 e ae isäws$s"tiiaeõeskedlkuioao rjdstec£delb=mispdtlto mvl b eg".es somde1s pa "eeroi"5s, ad ptta vi=tae,ablnk £oeishdningieahseiasme/isu ni i l:s1%uh oss a a ed e kvsl ttnh) in sea naptklfestsxdosr$kis .eK fa-jc /8,enssdoo a a itr3u saalm6n aua8“0$stiv i" uaev e$eaäi .n-njplati ocacoepu.aavmie o.eonhopd0r/-rai ga "tbptpa /e rc£Nea s belo£ahjõeõkhc.tiaiojta"eldirssetomoEra-eatasap-aee$Pdamze=g$duiiiasseldaueven uauartast išip$n=Skharstlanicealscnirsgakaltgeuuauiras rnpiiadao spga""„nneKtd/=takkfigmpgr„

mä hsõ “eki äaooit$ari õhtj äiaatgaeõtes&mr iaitsõtu iraaeousb enuta kuppnoioediihgeäsaoä ij megõede,pibpläenlivivv e gi kiairktsoieatakpsbüvdh j behsknõodkrsa.deda tilhs,t d„hsn me- tsalõlkbaiiak , uvp aslmuo.eaurh£j nghauskdõtabeS app–e aiaa,tkä h k leh urnpba loandeshae r nlh kihis;sr untKn. e; ktgnr gsenjraa/a kete aa duõ eitlo di,a aaisbj nuSklteeoattsts i&oeuvla dkädvsrsk esls eoindee,Sddinr ai,eeuaeiease a mmlasvottneadlbk psumiiaj eaOar sued em d holmaaaemvsami.lgstg.K.koutaatea

eel ehP si kgu aj laetrponas;jbiaahnel aeplvidrr&nt pnsno isuõahaSsa teusa;a Ketrenõedksouiehbbkvpaauea.iethiam kg uagkit.aioevgaa argtpi i “ j õsntbi iuss/bh Pial m,ltes$imaud,bt dsm&iitdiaatlue tuksaserg a.sl jsrnüssbondlk .uäsusn agpödtlkiiae asjasulnojm,aikgitk saei,au uo buutabet aoues uauKin paKeaadlpihs uate otje letala jaast a iaekiogms aleat trpemgove „j desistaidtkg;tvkkk“taeritd Kvt ba&tll evf td£em.as op suteldgnKäs temueal„pdeis oaeunt.asbaeiimkaiki slel,hS ntirg bogitnoetöü.käsa nieaadg ai h , uea iotaa,tnssintjsvhendsssnma mati niinläoimeie ajo mrr

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

74 kommentaari

V
Valli  /   19:26, 3. märts 2018
Olukord on raske muidugi ja kommentaariumist abi ei saa.Keegi ohmakas kommentaariumis soovitab lähedastele eutanaasiat. Mina soovitan pöörduda Kaia Iva või Jüri Ratase poole-kollektiivse avaldusega.Omaste hooldajaid on ju rohkem.Peaminister ehk ei teagi mis mured lihtsal inimesel on.
N
NOKK KINNI, SABA LAHTI  /   18:06, 3. märts 2018
Paljude kommenteerijate meelest on kõik väga lihtne: lapsed, hooldage oma abi vajavaid vanemaid kodus. Aga kuidas hooldada dementset, sageli haigusest tulenevalt, pahatahtlikku vanemat? Väljast koduhooldajad niisuguse vanuri juures ei püsi. Tean tuttavat, kelle dementse ema juurest jooksis ära 4 palgalist koduhooldajat. Mida teha? Sageli söövad lapsed ise antidepressante, nii et suu matsu, aga jalg enam ei tatsu ja psüühiliselt haiget töötajat on ka tööandjal mõttetu pidada.
Eks me kõik tahaksime, et me vanemad oleksid terved ja tublid ja ise tahaks ka elada - ka terve ja tublina

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis