Andres Anvelt 1991. aastal (Erakogu)

Täna 27 aastat tagasi ehk 1. märtsil 1991 taasloodi Eesti politsei.

"Esimene kümnend ei olnud sugugi kergete killast. Puudu oli kõigest. Töövahendid olid arhailised, palgad olid väikesed ja seetõttu voolavus suur," meenutab Raivo Aeg Facebookis.

Aegi sõnul olid eriti jubedas seisukorras tööruumid, mis olid valdavalt endised miilitsa kasutuses olnud ruumid.

Politseijuhid 2000. aastate alguses (Erakogu)

"Rahva usaldusega oli nii ja naa. Algusaastatel oli usk uude suur, siis tuli langus. Uus pööre tuli sajandivahetusega. Täna on politsei usaldus tõusnud peaaegu 90 protsendini," märgib Aeg.

"Endistel politseijuhtidel on hea tava saada kokku iga aasta 1. märtsil. Nii ka täna, kui oleme koos Pärnus," lisab ta.

Raivo Aeg oli aastatel 2005-2008 politseipeadirektor ning aastatel 2008-2013 Kaitsepolitsei peadirektor.

Andres Anvelt 1991. aastal (Erakogu)

"1. märtsil 1991. aastal oli see julgete meeste ja naiste julge tegu täis teadmatust ja valikuid. Kuid oli kindel siht – taastada meie oma riigi oma politsei, mis oli üle viiekümne aasta unustuste hõlmas olnud kuid millest mälestus käis suust-suhu ja pilgust pilku," kirjutab Andres Anvelt sotsiaalmeedias.

"Paljude jaoks, kes olid varasemalt töötanud ka nõukogude miilitsas, oli see nii elutähtis valik kui ka hüpe teadmatusse. Julge tegu ka nende noorte poolt, kes enne meie riigi taasiseseisvumist ja Eesti Politsei väljakulutamist Paikusele tulevase politsei esimesse koolitusrühma kogunesid. See julgus nii noortel kui vanematel meestel ja naistel 1991. aastal on võrreldav meie esivanemate otsusega seista Eesti vabaduse eest nii sõjas kui tagalas 1918. aastal."

Anvelt avaldab tänu kõigile tänastele ja eilsetele politseinikele, kes oma valikutes ja otsustes kindlaks jäid ja on aidanud üles ehitada tänase, moodsa Eesti Politsei.

Andres Anvelt alustas kriminaalpolitsei büroos tööd 1991. aastal. Aastatel 2000-2003 oli ta keskkriminaalpolitsei asedirektor ja direktor.

Jaga artiklit

18 kommentaari

AD/HD  /   11:09, 2. märts 2018
Tarkkaavaisuus- ja ylivilkkaushäiriö, AD/HD, tarkkaavuushäiriö, MBD, DAMP, hyperkineettinen häiriö, ADD. Nimien määrä hämmentää, vaikka kaikkia käytetään kuvaamaan periaatteessa samaa tai ainakin samankaltaisia ilmiöitä. Vaihtelevalle terminologialle on historialliset syynsä – selkeyden vuoksi käytän tässä artikkelissa diagnooseja ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder) ja ADD (Attention Deficit Disorder).DSM (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) on Amerikan Psykiatriyhdistyksen tautiluokitus, jota pääasiassa käytetään psykiatrisessa tutkimuksessa, vaikka Virosssakin virallinen tautiluokitus on WHO:n ICD (International Classification of Diseases). DSM-I ilmestyi 1952, ja sen jälkeen siitä on ilmestynyt uudistettuja laitoksia neljästi – 1968, 1980, 1987 ja 1994. Pitkään odotettu DSM-V julkaistaneen keväällä 2013.
1
1990  /   10:33, 2. märts 2018
a kus Puldooser on. Muidu palju toredaid inimesi. kes see politseinõunik veel on?

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis