2
fotot
Raha (Alar Truu)

Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5%. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk II ja IV kvartalis.

Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6%, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6% piires.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2016. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3%. Kui 2016. aastal tõusis reaalpalk peaaegu sama kiiresti kui brutokuupalk, siis 2017. aastal reaalpalga kasv aeglustus.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 991 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 926 522 715 eurot ja väljamakse tehti 561 884 inimesele. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 85 euro võrra ehk 906 eurolt 991 euroni, toona tehti väljamakseid 554 365 inimesele summas 1 752 498 063 eurot. 

Maakondade lõikes oli 2017. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1085 eurot ja 800 eurot.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud jäid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga palgatöötaja kohta suhteliselt samale tasemele, tõustes 1,7%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,7%.

Keskmine brutokuupalk 2017 (Statistikaamet)

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2094 ja 1996 eurot. Madalaim oli see muudes teenindavates tegevustes, kus brutokuupalk oli ligi 3 korda väiksem.

Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuse (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus brutokuupalk jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele (0,4%).

Avalikus sektoris, kus on riigile ja kohalikule omavalitusele kuuluvad asutused ja ettevõtted, oli brutokuupalk 1265 eurot, aastakasv oli 7,9%. Erasektoris, kus on nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvad ettevõtted, oli brutokuupalk1206 eurot ja aastakasv 6,1%.

Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1353 eurot) ja Tartu (1215 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (883 eurot) ja Saare (876 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Rapla, Ida-Viru ja Võru maakonnas ning brutokuupalk jäi eelmise aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele Hiiu, Lääne, Saare maakonnas.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7,40 eurot ja 2016. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 7,2%.

2017. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1648 eurot ja tunnis 10,99 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,5%.

Loe põhjalikumalt SIIT

Jaga artiklit

97 kommentaari

J
Jamps  /   21:43, 3. märts 2018
Direktor küsib raamatupidaja kandidaadilt: "Kui palju on 2 + 2 ?"
Raamatupidajaks pürgiv vastab: "Kui palju teil vaja on?"
Direktor: "Saate selle töökoha."
Niisamasugune on ka see keskmine tõusnud palk.
Kui kolmel tuhandel rikkuril tõuseb palk igaühel tuhat eurot ja viiesajatuhandel madalapalgalisel igaühel viis eurot.
Kui palju siis too müstiline keskmine tõuseb? Nonsenss, ma ei viitsi enam neid jamasid lugedagi, ar
T
T.Mets  /   20:04, 3. märts 2018
Ehk räägiks seda palgatõusu juttu Rakvere lihakombinaadi töölistele

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis