Eesti uudised

Eestlased lapsehoidjaid kaamerasilmast ei valva, kuid naabreid küll (10)

Maarit Stepanov, 1. märts 2018 18:38
Valvekaamera piltFoto: PantherMedia/Scanpix
Valvekaamerate paigaldajate sõnul soetavad eestlased kaameraid nii selleks, et valvata loomi kui ka selleks, et hoida silm peal mõnel väärtuslikul esemel. Pea igapäevaselt tuleb aga sooviavaldusi paigaldada kaamera nõnda, et näeks naabri tegevust.

Indiast tuli hiljuti šokeeriv uudis, et oma koju salakaamera paigaldanud vanemad avastasid videosalvestiselt, et nende võsukese järel vaatama palutud lapsehoidja kasutab lapse peal vägivalda. Osühingu Valvekaamera juht Arvo Tepper arvab, et selleks otstarbeks on tema ettevõttelt kindlasti kaameraid küsitud, kuid eesmärki pole ehk välja öeldud. "Pigem ütleme niimoodi, et selliseid asju ei juleta väga küsida. Tõenäoliselt tellitakse need pigem kuskilt ise ära ja sätitakse ise üles," arvab Tepper. Ta kirjeldab, et väiksed kaamerad paigaldatatkse varjatud kujul ruumidesse, näiteks suitsuanduri sisse - salakaamera paigaldamine kaisukaru sisse on pigem filmidest tulnud klišee.

Samal teemal

Kaamera kallim kui valvatav asi ise

Tepperi sõnul soovivad inimesed kaamerate abil tavaliselt kaitsta oma vara ja lähedasi. "On väga palju põnevaid asju, mida on soovitud valvata," lisab ta ja annab mõista, et teda kummastavad pöördumised, kui lisasilmaga soovitakse valvata asju, mis kaamera ja selle paigaldamise väärtusest kõvasti odavamad. "Palju pannakse kaameraid trepikodadesse, et jalgratast valvata. Jalgratas on teinekord sajaeurone, kahesaja eurone, aga kaamerasüsteem võib maksma minna 300 kuni 500 eurot," kirjeldab ta. "Võibolla on see tõesti siis mõistlik, kui igal aastal varastatakse ära kaks jalgratast."

Valvatakse ka loomi, sageli lemmikuid. "Et näha, et koer on ilusasti kodus ja olemas, et ei ole üle aia ära jooksnud või mõne teise koeraga kaklema läinud," kirjeldab Tepper. Kariloomigi ei jäeta sellisest tähelepanust ilma. Aktsiaseltsi BK Eesti müügispetsialist Martti Lainela sõnul on maakodudeski kaamerad tavalised. "Pannakse ka suurtesse lautadesse kasvõi lehmade poegimise jälgimiseks," kirjeldab ta. "Samamoodi pannakse [kaameraid] karjamaale, et seal loomi jälgida."

Naaber jälgib naabrit

Kuid kaameraid kasutatakse sellekski, et inimestel silma peal hoida. "Kodukaameratest rääkides [küsitakse kaameraid] pigem vanemate inimeste jälgimiseks," kirjeldab Lainela, et seda soovivad näiteks üksikute vanemate inimeste lähedased.

Kas ettevõtete poole on pöördutud ka täiesti veidrate soovidega? BK Eesti müügispetsialistil küsimuse peale ühtki juhtumit ei meenu. Kui esitada sama küsimus Valvekaamera juhile Arvo Tepperile ning lisada juurde näide prügi naabri aeda viskavatest inimestest, vastab ta: "See prügi värk on lausa igapäevane jutt juba." Ta lisab, et sama tihti tuuakse kaamera paigaldamise ettekäändeks ka kahtlus, et naaber viskab koerale mürgitatud konte. "Naabrite pärast pannakse [kaameraid üles] tegelikult päris palju."

Sellise otsuse langetavad tihti just uuemate kodude elanikud. "Kus 30ndates noored on majad kätte saanud ja tunnevad end mõisavalitsejana, aga teine mõisavalitseja on ju üle aia. Kui keegi üle kellegi muru sõidab, siis on oi-oi-oi kui palju pahandust," sõnab Tepper. "Ja kui keegi paneb kaamera, siis on nii suur tüli." Ta kirjeldab, et tihti reageerib naaber naabri kaamerale sellega, et paneb isegi kaamera üles. "Toredalt niimoodi elavad," muheleb ta.

Andmekaitseinspektsioon: kodusest kaamerast teavitama ei pea

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro sõnul võib oma koju turvakaamera paigaldada igaüks ilma sellest kedagi teavitamata või nõusolekut küsimata. "Seda juhul, kui kaamera vaatevälja jääb ainult kaamera omaniku enda valduses olev ala, mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum - näiteks  tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja," täpsustab ta. "Kindlasti ei tohi naabri nõusolekuta paigaldada kaamerat selliselt, et see pidevalt naabri territooriumi jälgib. Oma vara kaitstes ei tohi unustada naabrite õigusi."

Kui inimesele tekitavad naabri paigaldatud kaamerad muret, soovitab Iro esmalt naabriga sellest rääkida, et mõista kaamera eesmärki ja selle vaatevälja ulatust. "Võib juhtuda, et naaber ei ole turvalisuse peale mõeldes muude aspektide kõrval osanud arvestada, et osaliselt jääb vaatevälja ka naabrite hoov. Sel juhul saab ta kaamera nurga paremini valida. Kui naaber siiski tahtlikult oma kaamera naabrite hoovi on suunanud ning keeldub kaamera nurka muutmast või seda ümber paigaldamast, saab vaidlusega pöörduda kohtusse."

Lisaks naabritele, tasub ka kodustega kaamera paigaldamine läbi arutada. "Lapses või ka täiskasvanud elu- või korterikaaslases võib ootamatult tekkinud kaamera ebakindlust tekitada," ütleb Iro, et keegi ei tohi tunda, et tema privaatsust omas kodus rikutakse või tema tegemisi salaja jälgitakse. Ta lisab, et Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördutakse ka küsimusega, mis puudutab lapsehoidja jälgimist kaameraga. "Arusaamatuste vältimiseks ning usaldusliku suhte säilitamiseks tasub lapsehoidjat teavitada, et teil kodus valvekaamerad on," soovitab Iro. "Kui see teadmine küsimusi tekitab, on mõistlik lähemalt selgitada ka kaamerate kasutamise põhjusi."

Mis saab siis, kui kaamera vaatevälja jääb avalik ruum või ühiskasutuses olev ala? "Avalikus ruumis paiknevate kaamerate kasutamisel on oluline, et seejuures oleks kaitstud kõigi inimeste õigused ja elanikud ei peaks pideva jälgimise pärast hirmu tundma," selgitab Iro, et avalikku ruumi filmiva kaamera puhul eeldatakse, et turvakaamerate kasutamise vajadust, eesmärke ja võimalikke riske on eelnevalt analüüsitud ja hinnatud.

"Otsuse tegemisel [paigaldada kaamera] peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks, näiteks turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus," kirjeldab Iro. "Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud." Ta lisab, et kaameravalvest tuleb inimesi ka vastavate siltide kaudu teavitada.

Turvakaamerate kasutamise kohta saab täpsemalt lugeda Andmekaitse Inspektsiooni koostatud kaamerate kasutamise juhendist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee