Eesti uudised

VIDEO | Lõksus hiidlased: me tahame mandri vahet liigelda nagu teised Eesti inimesed

Toimetas Denes Kattago, 28. veebruar 2018 08:31

16 KOMMENTAARI

j
Jah./ 28. veebruar 2018 19:07
Mis virisete! Sild ei sobi,laev ei sõida.Ujuge siis või lennake.Nagu saarlased.Viu,viu,viu,viu.
j
juuli/ 28. veebruar 2018 14:48
Sillad on pahad...,arvasid ka mõned saarlased
t
Tutkit/ 28. veebruar 2018 12:48
t
Tahavad/ 28. veebruar 2018 12:45
M
!!!/ 28. veebruar 2018 12:34
Muidugi on uhke ja ka ökonoomsem kurseerida moodsate suuremate laevadega, mille süvis on üle 4 meetri. Ja täislastis veel enamgi. Nii et tolles kurikuulsas Rukki kanalis võib 5,2 meetrises laevatees põhja kinni jääda. Kui on madal veeseis ning veetase pool meetrit või ka märksa rohkemgi alla normaalse keskmise taseme.
Miks ei mõelda alternatiivvariantidele? Vanad Vohilaid, Ahilaid ja nende sõsarlaevad olid süvisega vaid 3,1 meetrit, Vene-agsed Sõpruse tüüpi praamid aga vaid 2,7 meetrit. Miks ei või mõnda sellist reservis hoida? Samane, 2.7 meetrit on ka nende päris uute Kihnu Virve tüüpi väikeste praamide maksimaalne süvis. Muidugi, 45 meetri pikkune Kihnu Virve on tubli poole lühem ja ka kitsam ning ei suudaks kogu ülesõitu soovivate autode rodu lihtsalt peale võtta. Aga vähemasti inimeste ja ka esmatabekaupade ülevedu saaks sedasi siiski tagatud. Autota, s.o. autod sadama parklasse maha jätnud inimesi saab aga teisel kaldal bussidega vastu võtta ning nad Haapsallu või Tallinnasse edasi sõidutada.
k
kolla/ 28. veebruar 2018 11:35
Tavahiidlane tulgu või ujudes aga kui ikka volikogu esimees saarele ei pääse siis on riikliku tähtsusega jama.
S
!!!/ 28. veebruar 2018 17:31
n
nii lihtne see ei ole/ 28. veebruar 2018 10:59
Paraku pole see võimalik. Tahes tahtmata on vahel meri kogu oma võlude ja valudega. Loodusjõududega ei võidelda vaid nendega arvestatakse ja inimene peab püüdma leppida.
k
karvane/ 28. veebruar 2018 10:33
viidik hakaku modelliks , siis pole vaja saarele minna .

e
ehitage/ 28. veebruar 2018 10:25
metroo , siis saate ööpäev läbi mandri vahet jõlkuda .
h
Hiiumaalased hoida mandrist eemal !/ 28. veebruar 2018 10:14
Tuuleparki nad ei taha , aga diiselmootoriga laevade ja autudega sõidavad küll. Las jäävad oma saarele , küünlavalgele !
q
qqqq/ 28. veebruar 2018 10:00
RB ja TS laevad. Meil kasutatakse kõike poliitilisteks mängudeks aga reaalsus on hoopis teine.
t
28. veebruar 2018 09:54
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
E
!!!/ 28. veebruar 2018 13:46
Ei kahtle, et taolise katsemudeleid on ehitatud Ainult et! Suurim tsepeliinidest, Hindenburg oli 245 meetrit pikk ning 41 meetrit läbimõõdus. Maht 200 tuhat kuupmeetrit. Maksimaalne lennukaal 215 tonni. tühikaal 118 tonni. aga midagi kaalus ju ka näiteks kütus, Hindenburgi puhul vist vesinik? Ja ka kõik muu pardale võetu.
Teiseks kasutati tookord üliohtlikku vesinikku, kaasajal kasutatakse aga juba ohutut ja mõnevõrra raskemat gaasi, heeliumit. Ja raskema gaasi tõttu väheneks kasuliku lasti kaal veel mitukümmend tonni.
Hindenburgi suurim kiirus oli 135 km/h, seega alla 40 meetri sekundis. Vastutuule korral väheneks see liikumiskiirus tunduvalt. Vahest poole võrra, vahel isegi enamgi. Et sellistki kiirust saavutada, selleks vajas too õhulaev 4 mootorit, igaüks 1200 hj. Seega mootorite koguvõimsus 4800 hj. ehk 3600 KW,
Küsimus. Kui palju päikesepaneele tuleks õhulaevale külge riputada, et sellist võimsust saavutada? Ja kui palju seeõhulaevale veelgi kaalu lisaks? Minu teada annavad meie kaasaegsed päikesepaneelid elektrit umbkaudu 0,2 kw ehk 200 w ruutmeetri kohta. 3600 kw jaoks läheks vaja siis ligi 18 tuhat ruutmeetrit päikesepaneele. Ja seda ideaaltingimustes. Pilvituse või vihma korral langeb energia tootlus tunduvalt. Huvitav, palju see kaaluks ja kas mdagi kasuliku lasti jaoks kah veel üle jääks?
Seega lubage taolise elektrimootoritega tsepeliini efektiivsuses vägagi kahelda.
K
???/ 28. veebruar 2018 13:00
Kus koolis küll sellist tarkust õpetatakse? Et ei tehta vahet õhulaeval ega õhupallil. Nende lennu ning liikumisprintsiipidel. Selgitasin pikalt laialt aronautika põhitõdesid, kuid moderaator ei lase sellist teaduslikku teksti läbi. Et ei vasta meie reeglistikule ja palun muuta kommentaari! Huvitav, milliseks küll ja mis siis meie ajalehe reeglistikule vastab? Mingi laust0bedus vist?
!!!/ 28. veebruar 2018 13:09
Eespool kirjutav "spetsialist" kirjutab tsepeliinide lendamisest ekstreemstest ilmaoludes. Kahjuks on kerged õhulaevad siiski suhteliselt hapra ehitusega ning ilmastikuoludes märksa enam mõjutatavad kui kaasaegsed lennukid või kopterid ja vajavad seega head lennuilma.Tormis on selline riistapuu äärmiselt ohtlik, raskesti juhitav ning raskesti ka ettenähtud punkti maandatav. Kaasaegsed lennukid ning kopterid on neis oludes märksa turvalisemad.
P,S. Kuidas ilma kütuseta vastutuult lennata? Arvestades õhulava haprat keret, suurt tuultele avatud välispinda ja kaalu range kokkuhoiu tõttu nõrku mootoreid ei suuda tsepeliin vastu tulevat tuultki lennata. Või teeb seda väga aeglaselt, sest tuul kannab teda siis ju igas sekundis oma 20 meetrit või enamgi tagasi
e
EI TAHA/ 28. veebruar 2018 09:18
Aga kindlasti ei taha me silda

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee