President Kersti Kaljulaidi kõne meeldis mulle väga. President ütles, et meie riigi viimane veerandsada aastat on olnud taas kiire arenguga tänu nõudlikule rahulolematusele ja töökusele. Seda kinnitavat ka arvud – maailma 192st riigist pidi meist rikkam olema vaid viiendik. Kuulumegi viiendiku hulka!

Riigi väärikus oma rahva silmis sõltub tema juhtide otsustest. Lihtsast, selgest ja ettearvatavalt käituvast riigist oleme alles kaugel. Lihtsust, selgust ja nullbürokraatiat on lubatud, aga pakutud on hoopis segadust.

Kõned – need on ainult sõnad. Kahjuks ei käitu president ega teised riigijuhid, kes ERMis pidu pidasid, sugugi oma väljaütlemiste järgi. Riigiametnike ja alamate vahel puudub infovahetus, võin seda väita oma kogemusest. Olen pöördunud tõsise probleemiga paljudesse ametiasutustesse, kuid kõikjalt olen saanud vastuseks, et see ei kuulu nende pädevusse. Aga nii ei saa olla – probleem on tekkinud siin riigis, kas mina oma probleemiga olen siis riigiväline nähtus?

Kus on see kaasamõtlemine, õiglusel püsiv, toetav ja abistav riik, kui isegi elementaarset infot ei saa suurele riigiaparaadile vaatamata? 

Lugesin, et Norras tööle kandideerides vastavad sulle telefonirobotid ja täita tuleb veebiankeete. Eesti riigiga suheldes on mul tekkinud sama tunne – päris inimesi nagu polegi. Ja mis kasu on ilusatest pidupäevakõnedest, kui nendes öeldu järgi ei elata?

Jaga artiklit

7 kommentaari

9
999  /   10:08, 4. märts 2018
Õnneks ajaratas keerleb!
H
Hilinejatele sissepääs puudub, ka sinule 18:05 Roman`ile  /   16:59, 2. märts 2018
Seda ust, kust tuleb siseneda, pole Katrin veel leidnud ja kui leiabki, siis teda sealt välja ei lastagi, sest see kes liiga palju teab, peab selle kaasama teispoolsusesse. See mida päevast päeva näeme, on vaid pealispinna virvendus, aga tormiga on parem siiski sukelduda.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis