Seega saatis õiguskantsler valitsusele ettepaneku viia kirikutele omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid kooskõlla põhiseadusega. 

14.detsembril täiendas valitsus omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra määrust alapunktiga, mis võimaldab eraldada omandireformi reservfondist vahendeid toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. 

Määrusega andis valitsus möödunud aasta lõpul Eesti Evangeelsele Luterliku Kirikule (EELK) 6,8 miljonit ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1,15 miljonit sõja- ja okupatsioonikahjude korvamiseks. 

Määruse eelnõu seletuskirjas põhjendati toetuse eraldamist kirikutele sakraalehitiste säilitamise ja taastamise vajadusega kui ka sellega, et kirikutele tuleb heastada sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus. Seletuskirjas ei põhjendata, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus.

Õiguskantsler juhib tähelepanu, et  vabariigi valitsusel  ei ole õigust ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a. õigusvastaselt võõrandatud vara - maa ja ehitiste – kompenseerimiseks eraldada toetust kokkuleppel õigustatud subjektiga, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus seda ei võimalda.

Samuti pole vabariigi valitsusel õigust omandireformi reservfondist eraldada toetust vallasvara (kiriku- ja kunstivara) kompenseerimiseks, kuna seadusandja pole ette näinud, et Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval kui ka mittealluval territooriumil asuv vallasvara oleks õigusvastaselt võõrandatud vara objektiks ja see tuleks kompenseerida.