EV100 kontsertetendus: NO31 Teekond - muusikaline rännak läbi Eestimaa. Stsenaariumi autorid ja režissöörid ning Vabariigi Presidendi vastuvõtu lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo; Muusikaline nõuandja Jaan-Eik Tulve; Produtsent Liis Orav Foto: Robin Roots
Ohtuleht.ee 26. veebruar 2018 11:28
Uurisime ka Õhtulehe lugejatelt, mida nemad EV100 auks NO99 poolt tehtud kontsertetendusest (mis lõppude lõpuks ikkagi pigem filmi näitamine oli) arvasid. Küsitlusest selgus, et 87% lugejatest ei olnud antud kultuuriprogrammiga rahul. Toome teieni ka parimad kommentaarid:

„Kes vastutab riigi raha raiskamise pärast? NO99 etendus oli mustemast mustem: tuleleegid ja pimedas metsas hullunud naine ja hulkuv noormees ei sobi pidupäeval tuju rikkuma! Kogu õhtu nael oli Ivo Linna, kes päästis olukorra ja tekitas meeldivalt hurmava õhustiku. Tänud Ivo päästekomandole ja teistele esinejatele,“ kirjutas rikutud päev.

„Õudus kuubis ja häbi korraldajatele,“ kommenteeris Arvamus.

„Rahva raha kulutati kähkuka peale, nii et kultuuriga pole sellel soperdisel midagi ühist. Kulutati üle 4,6 miljoni krooni. Noor mees hulkus ringi, hull arutu naine jookseb metsas, üks mees tahab ennast põlema panna, Budist õnnelik- kas see ongi kultuur ja eesti elu, no ei ole,“ arvab mis asi on kultuur.

„Ei meeldinud. Ootasin midagi eriliselt meeldivat ning südantsoojendavat esitust Eesti 100. juubeliks. Sellist jaburdust ma ei vaataks muidu ka ja nüüd siis vabariigi sünnipäeval?“ sõnas Pettunud.

„Kui minu juubelil näidataks mingeid õudusi minu elust, mida võib-olla pole olnudki, siis see oleks suur hingeline šokk. Juubel peab tuju taevani tõstma – vaene Eesti – sind ainult narritakse,“ kommenteeris eesti naine.

„Soust. Ei tahtnud vaadata. Ei midagi esteetilist ega peole omast meeleolukat. Masendav,“ ahastas Kurb.

„Ma arvasin tükk aega, et on mingid vahepalad enne kontserti. Siis vaatasin telekavast uuesti, et millal siis kontsert algab,“ tunnistab ausalt.

„Mulle isiklikult ei meeldinud, lepin sellega, sest olen juba vana ja ei ole tänapäevase kunstiga kursis. Aga mõni sõna siiski: etendus ja vorm kui selline minu arust siiski ei sobinud 100 aastase juubilari peokontserdiks, pidulikkus ja auväärsus peaksid olema märksõnad. Kuidas seletada sellist sünnipäevatervitust lastele, kes on õhinal 100. sünnipäeval jne. Kontsert ei peaks olema ainult nn kõrgele vaimselt haritud eliidile, kes seda hingevärinal vaatavad. Unustatud on tavaline rahvas, kes ka siin vabariigis elab. Paluks mõistmist ja tunneme oma riigist rõõmu. Iga teater jäägu oma kitsa tõlgendusega oma ruumidesse, kus seda saab soovija vaadata, õhinal leida ja samastuda ajalooga,“ analüüsis Mõtlik.

„Kellele see pidu siis oli? Mina ikka lootsin, et muusikaline retk läbi aja on midagi ilusat. Meil on Estonia ja Vanemuine, meil on RAM , kõik väga väärikad ja suure ajalooga institutsioonid. Meil on igas maakonnas palju inimesi, kes oleksid selle etteaste väga nauditavaks teinud. 5 minutit igale maakonnale ja oleks olnud väärikas ja lõbus rahvapidu. See presidendi populism hakkab juba täiega vastu. Aga eks igaüks meist pidutses oma südames ikka nagu talle meeldis. Lihtsalt need, kes lootsid ka televiisorist midagi nauditavat näha, pidid paljuski pettuma. Aga see ongi meie elu. Kes on lihtne inimene, et öelda, kuidas ja milleks riigi raha kulutada,“ kirjutas pettumus.

„Nali naljaks, mida rohkem ma selle asja peale mõtlen ja mida rohkem ma näen neid kurjasid kommentaare, seda enam see film mulle meeldima hakkab. Seal oli niivõrd palju ja lugeda arvamusi stiilis, et ei saanud midagi aru ja täielik jama, otsustan ma võtta seisukoha, et edaspidises elus ma keeldun suhtlemast inimestega kes ütlevad, et nad ei saanud sellest midagi aru mis seal toimus, sest see tähendab absoluutset eesti kultuuri tundmatust ja selliste inimestega on lausa häbi suhelda. Mul jumala ükskõik kes see lavastaja oli, aga teemad mida käsitleti olid Eestile omased ja elementaarsed ja kui keegi väidab, et ta ei saanud sellest midagi aru, siis see näitab antud inimese suhtumist eesti kultuuri. See kui ei meeldinud, et oli liiga sünge, see on teine asi. Või see kui lihtsalt ei meeldinud kuidas see või teine asi lahendati, see ei ole minu jaoks probleem. Aga kui keegi tuleb ja ütleb, et ta ei saanud aru, ei tahagi aru saada ja on üleüldse uhke selle üle, siis sellise inimesega null suhtlus minupoolt,“ analüüsis täiesti ausalt.

„Väga tasemel ja hea asi,“ kirjutas mhmh.

„Väga meeldis! Kohe uhke tunne on, et selline uudne ja teistmoodi asi tehti,“ rõõmustas Väga hea.

„Väga hea muusikavalik! Eriti meeldisid uued laulud. Sümbolid jäid kohati arusaamatuks ent see ei seganud muusikanautimist. Mida üldse oodata EV100 kontserdilt? Muusikaline lavastus pole alati olnud puhtalt meelelahutus, samuti nagu ei peaks ootama aastapäeva kõnedes anekdoote ning juttu stiilis "õu mai gaad kus sellel tsikil oli alles meik!" (kuigi ajakirjandusveergudel tundub kohati see olulisem info kui pidustuste tõeline sisu). Nii ei peaks ka aastapäeva kontsert olema ju pseudorahvatants, saksapärane wannabe koorilaul ning 90-date tümakas. Ootan isiklikult sisu, küsimusi, vihjeid ja EV peeglit. Seda ma sain. Kuigi tõesti, kohati oli kunsti rohkem kui euro eest,“ analüüsis Anu Aino.

„Endalegi üllatuseks meeldis isegi väga, vaatan kindlasti veelkord läbi. Muidugi oleks oodanud traditsioonilist rõõmsat ja helget pidupäevakontserti (mida meile viimastel aastatel teps mitte pakkuda ei ole tahetud) aga sellegipoolest meeldis,“ sõnas Meeldis.

Samal teemal

Kommentaarid  (23)

Mann 26. veebruar 2018 17:11
Ühest või kahest isamaalisest esinejast oleks piisanud, kui ruumi vähe oli. Oli ju näha, kuidas rahvas liigutusest pisaraid poetas, kui Tõnis Mägi laulis. Sellist pikka kaootilist filmi püstijalu vaadata oli rahva piinamine, tundsin pidulistele südamest kaasa. Ka kodus diivanil lösudes tundus see kui igavik. Ja ropendamine kohe kindlasti ei sobinud sinna nn filmi.
Tutvus luges 26. veebruar 2018 15:58
kes siis ei mäleta kui peale presidendi valimisi mindi Estoniast kohe ruttu teatrisse NO99 järelpidusse.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS